Viimasel NATO tippkohtumisel Madridis võeti vastu otsus muuta Eestis, Lätis ja Leedus paiknevad liitlaste lahingugrupid täislahingubrigaadideks, mis suudaksid vastu pidada Venemaa sissetungile, igaühes 4000–6000 sõdurit.
Kuid see otsus on osutunud tõsiseks väljakutseks Kanadale, Ühendkuningriigile ja Saksamaale, kirjutab Kanada uudisteagentuur CBC.
Milline peaks välja nägema Kanada juhitud lahingubrigaad Lätis ja millal see formeeritakse, on osutunud ebamääraseks.
Hiljutises intervjuus CBC Newsile ei tahtnud Kanada kaitseväe staabiülem kindral Wayne Eyre täpset ajakava välja kuulutada, kuid ütles, et "esimene õppus, mida me vaatame, toimub 2024. aastal … brigaadi tasemel." Mis tähendab, et lahingubrigaadi formeerimiseks võib kuluda kaks aastat.
Ja Kanada pole ainus riik, kellel on raskusi lahingubrigaadide loomisega – hoolimata Balti riikide liidrite nõudmistest ja Lääne poliitikute toetusest.
Briti alamkojale kirjutatud uurimisbriifingus märgiti, et NATO missiooni Eestis juhtival Ühendkuningriigil on Eestile määratud kaks lahingugruppi – üks NATO lipu all, teine vastavalt UK ja Eesti kahepoolsele leppele peale Venemaa sissetungi Ukrainasse.
"Samas teatas kaitseministeerium oktoobris, et täiendavat lahingugruppi 2023. aastal välja ei vahetata," seisis 21. novembril 2022 dateeritud uurimistöös.
"Ühendkuningriik jätkab NATO lahingugrupi juhtimist. Täiendava lahingugrupi asemel hoiavad britid Ühendkuningriigis kõrges valmisolekus 'osalist brigaadi', mida saab vajadusel kasutada."
Ühtlasi lubas Ühendkuningriik aasta jooksul vägesid "suurendada", et viia läbi õppusi, laiendada oma staapi ja toetada Eesti relvajõude.
Varssavis asuva
Centre for Eastern Studies andmetel on probleem selles, et Ühendkuningriigil, nagu ka Kanadal, ei ole piisavalt vägesid mida kasutada ilma drastilisi meetmeid kasutamata. Drastilise meetmena nähakse mobilisatsiooni.
"Praegu ja lähitulevikus ei suuda Briti armee säilitada kogu soomusbrigaadi pidevat rotatsioonilist kohalolekut väljaspool Ühendkuningriiki ilma mobilisatsiooni väljakuulutamata," öeldakse
Centre for Eastern Studies aruandes '
Ootused vs. Reaalsus: NATO brigaadid Balti riikides'.
Suurbritannia "3. divisjon, mis on ette nähtud operatsioonideks Euroopas lõpetab ümberstruktureerimise ja moderniseerimise protsessi alles 2030. aastaks ... Seetõttu ei saa London määrata Eestile konkreetset brigaadi, vaid saab pakkuda ainult üksikuid allüksusi," seisab raportis.
Aruandes jätkatakse, et "ka Kanadal on probleem terve brigaadi paigutamisega ilma eelneva mobilisatsioonita, kuna tema rahuaegsed relvajõud koosnevad ainult kolmest mehhaniseeritud brigaadist."
Kanada föderaalvalitsus vaatab praegu uuesti läbi riigi kaitsepoliitika. Üks asi, mida selle protsessi raames arutatakse, on Kanada sõjaväe sobiv suurus, arvestades seda, kuidas globaalne julgeolekukliima on viimastel aastatel muutunud.
Saksamaa seisab Leedus silmitsi sarnaste probleemidega.
"Saksamaa armeel ei ole enne 2023. aastat saadaval täielikult varustatud brigaadi, mis saaks osaleda NATO
Very High Readiness Joint Task Force (VJTF) teenistuses," seisab aruandes.
"Bundeswehril on 2027. aastaks saadaval vaid üks täielikult moderniseeritud divisjon ja 2031. aastaks veel kaks. Seega suudaks ta umbes 2026. aastaks rotatsiooni korras Leetu alaliselt paigutada ainult ühe brigaadi."
Viimastel kuudel on Madridi NATO tippkohtumisel vastu võetud plaani üle kurtnud eelkõige Leedu ja Eesti. Nad ütlevad, et nad ei taha, et neid toetavad riigid (Saksamaa ja Ühendkuningriik) hädaolukorras lihtsalt kohale tormaksid. Nad tahavad, et nende pinnal paikneksid tõelised brigaadid kes on valmis koheseks tegevuseks.
Centre for Eastern Studies aruande kohaselt on ka Balti riikidel probleeme liitlasvägede vastuvõtmisega.
"Vaatamata diplomaatilistele jõupingutustele ei ole ühelgi Balti riigil võimalik lähitulevikus tagada selliste vägede paigutamiseks vajalikku infrastruktuuri," öeldakse raportis. "Õppuste ja kasarmute infrastruktuur on ebapiisav ja vajab oluliselt arendamist."
Leedu on öelnud, et teeb kõik vajalikud investeeringud 2026. aastaks. Eesti lõpetas just eelmisel sügisel Londonis läbirääkimised selle nimel.
Ka Läti peamine baas Adazis on täis ja täiendavaid vägesid sinna lihtsalt ei mahu. Samas ütles Kanada väegrupi juht, viitseadmiral Bob Auchterlonie, et liitlastel on natuke aega.
"Venelased on praegu täielikult pühendunud Ukrainale. Kas kohe ähvardab oht, et Venemaa läheb sellele teele? Ma ütleks, et teate, meie liitlased Baltikumis on nõus, et ilmselt on see oht nüüd veidi vähenenud. “ ütles Auchterlonie.
