Ben Hodges
Täna Lennart Meri konverentsil julgeolekuteemade üle toimunud arutelu käigus sõna võtnud NATO maaväe ülem Ben Hodges tõdes, et Venemaa suudab vägesid kiirelt liigutada ja nende varustus pole samuti laita.
Hodges ütles, et Vene sõjaväe suurõppus Kavkaz (2012) näitas, et riik on võimeline oma vägesid väga kiiresti ümber paigutama ja nende varustus on väga hea.
“See, mida me nägime, avaldas muljet, ja kogu logistika selle taga – ei ole lihtne 40 000 meest heas valmisolekus hoida. NATO peab kindlasti toona nähtust järeldusi tegema,” tõdes ta.
Tänasel paneelil jätkati konverentsil ühe läbiva teemaga – lääne lõhestatus. Märgiti, et NATO liikmesriikide arusaam ohust sõltub sellest, kus nad asuvad.
“Üks mu poola sõber ütles mulle, et neil oleks vaja võimekust hävitada Vene tanki kahe kilomeetri kauguselt. Kui sa liigud aga lõuna poole, siis neile teevad muret Põhja-Aafrika immigrandid,” märkis Hodges.
Hodges sõnas ka, et liikmesriigid peavad arendama oma riiklikke julgeolekusüsteeme ja luuret, et allianss tõhusamalt toimida saaks.
Mõistagi ei jäänud mainimata ka 2% SKT saaga. “2007. aastast alates on Venemaa panustanud oma kaitsesse 31% rohkem, NATO on aga panustanud 15% vähem,” tõi ta näite.
New Yorgi politsei ja NATO liikmete kaitsekulud
USA julgeolekupoliitika analüütik Luke Coffey lisas, et sügisel tuleval NATO tippkohtumisel tuleks alustada Põhja-Atlandi lepingu ettelugemisest, sest kiputakse unustama, et peale artikkel 4 ja 5 on ka teisi. “Me ei pea probleeme mujalt otsima, probleemid on siinsamas. Artikkel 6 ütleb, et NATO ülesanne on kaitsta just Põhja-Atlandi regiooni,” sõnas Coffey, viidates Ukraina kriisile NATO koduõuel.
See ei tähenda tema sõnul, et kaugematest ohtudest peaks mööda vaatama, küll aga peab piiratud ressursside juures olema rõhk alati NATO liikmete lähiümbrusel.
“Kui paljud NATO riigid saavad ausalt öelda, et nad täidavad oma lepingulist kohustust tagada oma riigi kaitsevõimekus? New York kulutab rohkem politseijõududele kui 14 NATO liiget oma kaitsele,“ toonitas ta.
Saksa analüütik ja endine suursaadik Ukrainas Dieter Stüdemann lisas, et Ukrainaga on viimasel ajal sõjalise väljaõppe osas siiski head koostööd tehtud. „Partnerlus NATOga on mõjunud väga positiivselt Ukraina sõjaväe nooremale põlvkonnale,“ ütles ta.
NATO peaks kohalolu suurendama
Coffey arvates peaks NATO aitama levitada demokraatiat ja stabiilsust oma regioonis ja rääkima taas laienemisest. „Tundub, et uks on kinni. Walesis (tänavune NATO tippkohtumine toimub seal – toim) peame hakkama arutama laienemist,“ ütles ta.
„Poola on olnud liige 15 aastat, aga ainus alaline NATO asutus nende territooriumil on konverentsikeskus. Meil on Venemaaga „härrasmeeste kokkulepe“, et me ei paiguta jõude siia, et see oleks provokatsioon. See pole provokatsioon, see on vastus! Provokatsioon on Venemaa käitumine,“ rääkis Coffey.
Ta rõhutas, et praegu on osade NATO riikide poliitiline iseseisvus potentsiaalselt ohustatud, mida käsitleb ka artikkel 4, mistõttu tuleb juba lepingu järgi tegutseda otsustavamalt ja näidata kohalolekut.
