Brüsselis toimunud Läti presidendi Valdis Zatlersi ja NATO peasekretäri Jaap de Hoop Schefferi kohtumisel oli arutlusel Venemaa president Vladimir Putini nädalavahetusel tehtud avaldus, mille kohaselt peatab Venemaa oma osaluse Euroopa tavarelvastusleppes, kirjutab AP.
«Ma arvan, et see ei muuda mingil moel Läti inimeste, Läti ega Balti riikide julgeolekut,» kinnitas de Hoop Scheffer Zaltersile.
Läti president Zatlers, kellele Brüsselis käik oli esimene visiit NATO peakorterisse, avaldas kahetsust Putini avalduse üle, nimetades seda «sammuks usalduse vähenemise suunas» NATO ja Venemaa vahel.
Kõik NATO 26 liikmesriiki olid ühel meelel, et läbirääkimised Venemaaga tavarelvastusleppe üle peavad jätkuma. Vastav kohtumine NATO ja Venemaa esindajate vahel pidi toimuma järgmisel nädalal.
Venemaa kaitseministeerium lükkas kolmapäeval läbirääkimiste ettepaneku tagasi. «Ma ei näe taoliste läbirääkimiste pidamisel väga suurt mõtet, sest NATO seisukoht Euroopa tavarelvastusleppe osas pole veel muutunud,» teatas Venemaa kaitseministeeriumi esindaja Jevgeni Bužinski ITAR-TASSi vahendusel.
Bužinski rõhutas, et Venemaa ei kavatse siiski Kaliningradi lühi- ja keskmaarakette paigaldada. Ta lisas, et tavarelvastusleppest eemaldumisele vaatamata ei näe Venemaa praegu ohtu oma julgeolekule ega plaani seetõttu vägesid riigi läänepiiril suurendada.
Venemaa on proovinud mõjutada NATO liikmeid eesotsas Balti riikidega ratifitseerima tavarelvastusleppe 1999. aasta versiooni, mis peaks peegeldama Nõukogude Liidu lagunemise järgseid muutusi.
NATO liikmed on keeldunud seda tegemast, kuni Venemaa pole täitnud lubadust kutsuda tagasi oma väed Moldovast ja Gruusiast.
Toimetas Andreas Sepp, Postimees.ee