Põhjus peitub kümme aastat tagasi rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduses, mille kohaselt välislepingute ratifitseerimise näol on tegemist Riigikogu eelisõigusega ning referendumil selliste küsimuste puhul rahva arvamust ei küsita.
Reformierakondlasest justiitsminister Märt Rask leiab aga ,et sellest hoolimata oleks rahvahääletusega Eesti kodanikelt NATOga liitumiseks loa küsimine eetilistest ja moraalsetest vaatepunktidest õige, kuna tegemist on riigieluliselt väga tähtsa otsusega.
Just Raski alluvad töötasid poolteist kuud tagasi välja seaduseelnõu, mille kohaselt oleks Eesti jaoks teise olulise rahvusvahelise organisatsiooniga, Euroopa Liiduga liitumiseks ainukene lihtne, aus ja õiguslikult korrektne tee korraldada rahvahääletus.
Märtsis kaitseministeeriumi tellimusel korraldatud avaliku arvamuse uuringu kohaselt pooldab kindlasti või pigem pooldab Eesti ühinemist NATOga 53 protsenti Eesti elanikest, samas kui veerand elanikest on alliansiga ühinemisel kindlasti vastu või pigem vastu.