Lätis Adazis NATO lahingugrupi sõjaväeõppusel Silver Arrow 5. oktoobril 2019. REUTERS/Ints Kalnins
NATO teatas, et tugevdab oma heidutuse kohalolekut Läänemere piirkonnas. Hulk liikmesriike pakkusid oma varustust. Taani saadab Läänemerele sõjalaeva ja paigutab Leetu F-16 sõjalennukid. Prantsusmaa on valmis saatma vägesid Bulgaariasse. Hispaania saadab oma laevad, mis liituksid NATO alaliste merejõududega. Madrid kaalub ka hävitajate saatmist Bulgaariasse.
"NATO jätkab kõigi vajalike meetmete kasutusele võtmist liitlaste kaitsmiseks, sealhulgas tugevdades alliansi idaosa. Me reageerime alati julgeolekukeskkonna mis tahes halvenemisele, sealhulgas tugevdades oma kollektiivkaitset," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
Euroopa Liidu (EL) välisministrid kohtusid Ukraina kriisi tõttu esmaspäeval.
"Kõik EL-i liikmed on ühtsed. Me näitame üles enneolematut ühtsust seoses olukorraga Ukrainas, koordineerime oma tegevust USA-ga," ütles EL-i välispoliitika juht Josep Borrell.
EL-i välispoliitika juht Josep Borrelli sõnul ei kavatse EL järgida USA eeskuju ja vähendada oma saatkonna töötajate arvu Ukrainas. Suurbritannia teatas esmaspäeval, et kutsub osad oma Kiievi saatkonna töötajatest koju tagasi.
EL-i ühtsus Venemaa tegevuse vastu on siiski küsimärgi all. Paljudel riikidel ja suurtel firmadel on mängus erinevad poliitilised ja majandushuvid. Umbes 40 protsenti Euroopas tarbitavast maagaasist pärineb Venemaalt.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov süüdistas läänt "hüsteerias" ja "valedega kaetud" teabe avaldamises.
"See ei juhtu tänu sellele, mida meie, Venemaa, teeme. See kõik juhtub NATO ja USA tegevuse ning nende poolt levitatava teabe tõttu."
Ülemaailmsed aktsiaturud kukkusid, sest Venemaa rünnaku väljavaade vähendas nõudlust riskantsemate varade, nagu bitcoin, järele ning tugevdas dollarit ja naftat. Rubla kurss langes dollari suhtes 14 kuu madalaimale tasemele ning Venemaa aktsiad ja võlakirjad kukkusid.