Marko Mihkelson WASHINGTON. Eilne [21. mai] konverents Woodrow Wilsoni keskuses oli üks paljudest NATO tuleviku üle peetud aruteludest. Peaesineja Madeleine Albright tutvustas tema juhitud ekspertide raportit alliansi tulevikust ning päeva täitnud teised esinemised keskendusid teemadele uutest ohtudest kuni suheteni Venemaaga.
Nii eilse ürituse kui ka kogu strateegilise kontseptsiooni ettevalmistamise protsessi üheks peamiseks tulemuseks on avatud ja sisuline arutelu NATO olemusest, peamistest eesmärkidest ning uutele väljakutsetele parimate vastuste leidmisest. Kunagi varem pole NATO tuleviku üle nii põhjalikult ja avlikult arutletud, kusjuures kaasatud on ka NATO partnerid.
Albrighti raport annab minu arvates küllaltki hea ülevaate laual olevatest küsimustest, mis iseloomustavad alliansi 28 liikmesmaa hoiakuid. Seejuures on nii mõneski küsimuses, sealhulgas suhetes Venemaaga, püütud leida kompromissina kõlavat sõnastust.
Eesti seisukohalt on kõige olulisem NATO peaeesmärgi ja põhiolemuse selge rõhutamine. Selleks on aliiansi moodustavate vabade ja demokraatlike riikide kollektiivse kaitse põhimõte, mida tuleb kinnitada läbi konkreetse kaitseplaneerimise ning usutava heidutuse tugevdamise.
Samas on ära toodud ka uued võimalikud julgeolekuohud (näiteks küber- ja energiajulgeolek), mis on vastavuses alles hiljuti meie parlamendis heakskiidetud Eesti julgeolekupoliitika alustega. Sealhulgas on mainitud ka Tallinnas asuva NATO küberkaitse oivakeskuse töö täiustamise vajadust.
Strateegilise kontseptsiooni tegelik tekst saab lõpliku heakskiidu selle aasta novembris Lissabonis toimuval NATO tippkohtumisel. Nüüd on peasekretär Rasmusseni voli võtta Albrighti raportist ning teistest sisenditest kõige tuumakam ning vormida see kõigile meelepäraseks dokumendiks. Loodetavasti jäävad Albrighti raporti põhisõnumid alles ka lõppdokumenti.
Mina rääkisin eilsel konverentsil küberjulgeolekust, rõhutades Eesti näitel kolme olulisemat tegevussuunda. Küberjulgeoleku kasvatamisel on möödapääsmatud üheaegsed sammud ühiskonna ehk iga arvutikasutaja tasandil (küberkultuuri täiustamine), rahvusliku strateegia ja seadusandluse loomisel ning rahvusvahelise koostöö süvendamisel.
NATO kontekstis on küberjulgeolekust lähtuvate võiamlike ohtude käsitlemiseks täna ehk kõige parem viis artikkel 4 võimaluste (konsultatsioonid) parem ärakasutamine.
( 22. mai,
http://markomihkelson.blogspot... )
