NATO teel varitsevad sisepoliitilised karid Riho Laanemäe

Eile kiitis asjatundjate komisjon heaks Eesti NATOsse integreerumise uue aastakava, mida hakkavad tuleval nädalal arutama ministrid. Eesti pääs NATOsse näib küll tõenäoline, ent varitsemas on ka karisid, millest tuleb hoolikalt mööda loovida.

- - - - -

Kas Eesti saab novembrikuisel NATO tippkohtumisel kutse allianssi astuda või mitte, ei saa veel sajaprotsendiliselt kinnitada. Ent Eesti diplomaatide sõnul on hiljutised kontaktid liikmesriikide esindajatega ootustehorisondi väga kõrgele seadnud. Kui kutse ka tuleb, on 2004. aasta keskpaigani tegemist küllaga, sest liitumislepingu peavad heaks kiitma kõigi liikmesriikide parlamendid.

Väga põhjalikult arutab asja USA Senat, kus võidakse Eesti Põhja-Atlandi demokraatlike riikide perre kõlblikkuse kriteeriumina kaaluda ka suhtumist holokausti. Eile Eestit väisanud USA Välisministeeriumi erisaadik holokausti küsimustes Randolph Bell oli meie olukorraga rahul. Peaministri välisnõuniku Simmu Tiigi sõnul tõi Bell näiteks esile, et Eesti on ainuke NATO kandidaatriik, kus pole probleeme õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisega.

Välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido lükkas täna ümber Eesti ajakirjanduses kõlanud väited, nagu võiks USA siduda NATO laienemise kahepoolse leppe sõlmimisega, mis tagaks USA sõduritele puutumatuse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu eest. Sellist punkti ei ole ka peaminister Kallase peatse USA visiidi päevakorras.

Tiido näeb ohtu eeskätt Eesti enda võimalikes sisepoliitilistes arengutes: “Kui näiteks kohalike valimiste eel upuvad poliitikud populismi ja hakkavad võtma tagasi varem antud lubadusi. Ma loodan, et poliitikutel jätkub kainet mõistust ja vastutustundlikku suhtumist. Kohalikud valimised ainult näivad kohalikud,” kinnitas Tiido Raadio Vaba Euroopale. “Saatkonnad siin jälgivad väga täpselt, mis toimub ja neil on täiesti reaalne välispoliitiline mõõde olemas.”

Teise ohuna tõi välisministeeriumi julgeolekupoliitika asekantsler esile “meie endi lõdvaks laskmise – nohh, kutse tuleb, mis me võimleme.” NATOsse ei saa Tiido sõnul minna moonakamentaliteediga ning hakata teiste seljas liugu laskma. Küsimuse all pole ainult relvastuse täiendamine, vaid ka näiteks väeosade sotsiaalse poole areng. Kaitsekulutused tuleb hoida 2 % peal siseriiklikust koguproduktist. Tiido sõnul võivad seda ohustada kohalikele valimistele peagi järgnevad Riigikogu valimised: “Kui selle eel hakatakse taas otsima vahendeid näiteks teede sillutamiseks, väheosaste toitmiseks või sotsiaalkorterite ehitamiseks, siis tulemus võib olla üsna nutune, sest järsku leitakse, et võtame kaitse-eelarvest – NATO kutse ju taskus!”

NATO laienemisotsus langetatakse 21.-22. novembril toimuval tippkohtumisel Prahas. Ehkki Tšehhi Vabariigi pealinna on tabanud aegade suurim üleujutus ning mitmed valitsusasutused ja saatkonnad on evakueeritud, ei ole Eesti välisministeeriumil mingeid andmeid, et tippkohtumine võiks ära jääda või edasi lükkuda.

Märkmed: