Eesti delegatsiooni kuulusid ka peaminister Andrus Ansip, välisminister Urmas Paet ja kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Kolmapäeval esines Eesti riigipea sõnavõtuga tippkohtumisega paralleelselt toimunud NATO temaatikaga tegelevate noorteorganisatsioonide esindajate (Young Atlanticists) konverentsil, kus ta rääkis Eesti kogemusest liitumisel NATO-ga, ühenduse tulevikust ja laienemist, samuti uutest julgeolekuohtudest, öeldes: „NATO laienemine pole kunagi olnud ühegi riigi vastu suunatud, vaid liberaalse demokraatia ja õigusriigi kinnistamise julgeolekupoliitiline väljendus.“
Rääkides uutest julgeolekuriskidest rõhutas riigipea, et uute riskide olemus eeldab NATO-lt ka uusi vastumeetmeid: „Enam pole infrastruktuuri väljalülitamiseks vaja rakette, seda võib teha ka virtuaalruumis. Seetõttu peame ka enda kaitsmisel olema innovatiivsed.“
Samal päeval esines president Ilves veel tuntud mõttekoja German Marshall Fund (GMF) korraldatud konverentsil, kus ta kõneles NATO lepingu 5. artikli tänapäevasest rollist.
Eesti riigipea rõhutas, et artikli 5 ajalooline ja traditsiooniline roll jääb alles ka siis, kui esile kerkivad uued turvariskid energia- ja küberjulgeoleku näol. „Tuleks vältida sõjalise ohuhinnangu muutumist pelgalt poliitiliselt korrektseks tekstiks, kuna see takistab tegelikele ohtudele reageerimast.“
Tippkohtumisele olid kutsutud ka Venemaa ametist lahkuv president Vladimir Putin ja tema mantlipärija Dmitri Medvedev, kes osalesid Vene-NATO nõukogu istungil. President Putini kutsel külastavad USA president George W. Bush koos abikaasa Lauraga pühapäeval Musta mere äärses Sotshis asuvat Vene presidendi residentsi.