Kümnete tuhandete hektarite ulatuses metsa, looduskauneid randu, puisniite ning külasid enda alla haarava looduskaitsevõrgustiku Natura 2000 loojate vastu astub enam kui poole tuhande pealine maaomanike armee.

Euroopa Liidus sündinud ning kolm aastat tagasi Eestis juuri ajama hakanud üleeuroopalist loodushoiualade võrgustikku loov keskkonnaministeerium sai oma vastastest lõpliku ülevaate eile õhtuks.

Selleks ajaks jõudsid maakondlikest keskkonnateenistustest Tallinna nende maaomanike avaldused, kes ei taha, et nende metsad ja maad jääksid haruldasi või ohustatud linde, loomi ja taimi kaitsvatele Natura 2000 aladele.

Kuigi veidi rohkem kui 600 avalduse kirjutaja hulgas on ka neid, kes tahavad loodushoiualaga liituda, siis lõviosa maaomanikke leiab, et uus Brüsselist imporditud kaitsealadesüsteem hakkab segama nende majandustegevust.

Tallinna Sadam hädas

Teiste hulgas on keskkonnaministeerium saanud avalduse Tallinna Sadamalt, mille juhid tahavad, et Natura aladest jääks välja Saaremaal Ninase poolsaarel see osa, kuhu nad tahavad süvasadamat rajada.

Tallinna Sadama juhatuse liige Tõnis Segerkantz ütles, et ta on isiklikult sellise looduskaitseala poolt, kuid Saaremaa kruiisisadama ehitusele võib see pidurid peale tõmmata, nagu see juhtus Soomes.

Nimelt on ka kogu Helsingi sadam võetud rändlindude tõttu Natura võrgustiku kaitse alla ning seal kulus sadamaloojatel looduskaitsjatega võitlemiseks kümme aastat, enne kui Euroopa Liit lõpuks ehituseks rohelise tee andis.
«Oleme valmis Ninasel sadamat ehitama hakkama juba suvel, kuid Natura puhul võib see protsess ka meil pikaks ja vaevaliseks kuluda,» rääkis ta.

Natura on kõikjal

Eesti jaoks kõigi aegade suurimat looduskaitseprojekti tähendav Natura 2000 loob hiiglasliku looduskaitseala, mille kogupindala on 1,5 miljonit hektarit ehk 16 protsenti Eesti pinnast. Seda juba koos praeguste kaitsealade ja teiste looduslike piirangutega aladega.

Kõik see luuakse 60 erineva elupaigatüübi (nt soo-, niidu-, metsa-, järvetüübi), 80 linnuliigi ning veel ligikaudu 70 taime- ja loomaliigi säilimise nimel. Lindude jaoks on oluline, et inimene ei hävitaks nende pesitsuspaiku ning rändlindude tähtsamaid peatuspaiku, talvitumis- ja sulgimisalasid. Just seepärast on Natura kaitse all näiteks suur osa Väinamerest.

Natura suuremad lahingud peetakse siiski maismaal ning pole peaaegu ühtegi maakonda, mida see ei puudutaks. Näiteks on Viljandimaal tüli tõusnud Võrtsjärve pärast, Pärnumaal pole maaomanikud rahul Nigula rahvuspargi kosumisega, Saaremaal kurdavad aga inimesed oma rannamaade pärast.

Viljandimaal talu pidav endine põllumajandusminister Jaan Leetsar luges hiljuti ajalehes Sakala ette ridamisi tegevusalad, mida tema arusaamise järgi piirama või lausa keelama hakatakse, kaasa arvatud turism.
Natura alade poolest ühes enim täispikitud kohas, Saaremaal said aga keskkonnaametnikud külade kaupa vastuväiteid, sest Natura võrku kuulumine tõstvat elukallidust ning langetavat kinnistu väärtust.

Pärnumaal Häädemeeste vallas, millest pool peaks Natura alla minema, kardavad maaomanikud, et nad ei tohi enam oma metsas midagi teha. Samas on samas vallas Rannametsas inimesed looduskaitsjate plaaniga rahul, sest Natura ei lase nende kaunile rannaalale Tiskre-suguseid asumeid ehitada.

Võrtsjärve limnoloogiajaama juhataja Ain Järvelt nentis, et hirm ja teadmatus tuleviku ees on vast see peamine põhjus, miks inimesed Natura vastu on. «Paljud Võrtsjärve-äärsed maaomanikud ei tea, mis neid ootab,» sõnas ta.

Samuti on Järvelti sõnul hiiglasliku loodushoiuala loomisel kiirustamise märke ning teisigi kummalisi seiku. Näiteks on paljudele arusaamatu, miks on osa järveäärset riigimetsa kaitse alt välja jäetud, samal ajal kui veidi eemal algav eraomaniku maa on täiega Natura alaks joonistatud.

Suureks selgitustööks keskkonnaametnikel enam aga aega pole, sest 1. maiks, kui Eestist saab Euroopa Liidu liige, peab ka Natura Eesti alade kinnitatud kaart Brüsselis olema. See tähendab kõigi protestivate maaomanike avalduste eraldi läbivaatamist.

Vägisi ei liideta

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Hanno Zingel rõhutas, et maaomanikke «küüditama» ei hakata, kuigi paljud on sellest niimoodi aru saanud. Kui maaomanik jääb endale aga lõpuni kindlaks ning pole ka asendusmaaga nõus, siis kokkuleppe saavutamiseni tema valdusi Brüsselisse ei esitata.

Zingel kinnitas, et juba praegu on paljud aru saanud, et Natura alal võib elu jätkuda nii nagu varemgi. Loodushoiualal võib kala püüda ja jahil käia, paadiga sõita, maja ehitada jne.
Eesti riigile 15 miljonit krooni maksma läinud ettevalmistamise käigus on keskkonnakaitsjad tänaseks ka mitmeid järeleandmisi teinud.

Nahkhiirte pärast taheti Euroopa loodushoiuvõrgustikuga liita ka Narva kindlust, kuid sealtki on keskkonnaministeerium taandunud, sest vana kantsi ootavad suuremahulised ehitustööd.

Keelud-käsud Natura kaitsealal
Keskkonnaministri allkirja ootavas määruse eelnõus on juba ükshaaval ära märgitud, mida Natura võrgustiku aladel võib teha, mida mitte.

Alal on keelatud:

• puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
• uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga 40 aastat;
• maastikusõidukiga, välja arvatud mootorsaanid, mootorsõidukid ja veemootorsõidukid, sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel;
• väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine rohumaal ja metsamaal;
• jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine oma kinnisasja piires.
Ala valitseja nõusolekuta on keelatud:
• teede ja liinirajatiste rajamine
• ehitiste, kaasa arvatud ajutised ehitised, püstitamine
• veekogude veetaseme muutmine ja kallaste kahjustamine
• uute maaparandussüsteemide rajamine
• maavarade ja maa-ainese kaevandamine
Alal on lubatud:
• jahipidamine ja kalapüük
• telkimine ja lõkke tegemine
• lubatud on kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades; rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes ala valitseja nõusolekul
• jalgrattaga ja veesõidukiga sõitmine
Allikas: keskkonnaministeerium

Märkmed: