Toomas Sildam, Moskva
Erkki Bahovski, välisuudistetoimetuse juhataja
Kaarel Kaas, toimetaja
Venemaa on seadnud Eestiga sõlmitava piirilepingu eeltingimuseks allkirjade andmise kahepoolsele poliitilisele deklaratsioonile, mille tekst seab kahtluse alla Eesti riikluse õigusjärgsuse ja järjepidevuse.
Moskva edastas deklaratsiooni seitsmeleheküljelise projekti Tallinnale juba detsembris, samalaadse deklaratsioonimustandi said toona ka Läti välisametnikud.
Postimehe käsutuses olevad Eesti-Vene ja Läti-Vene kahepoolsete poliitiliste deklaratsioonide kavandid on seejuures enam-vähem identsed, erinedes vaid detailides.
Nüüd ootab Kreml Balti diplomaatide vastust deklaratsioonide eelnõudele, kinnitas eile Moskvas ligi kaks tundi ajakirjanike küsimustele vastanud Venemaa välisminister Sergei Lavrov.
Nagu aastaid tagasi
Venemaa soovib sõlmida Eesti ja Lätiga piirilepingud 10. mail Moskvas, kui toimub ELi-Vene tippkohtumine, ning koos sellega allkirjastada mõlema riigiga kahepoolsete suhete poliitilised deklaratsioonid – nii, nagu toimiti aastaid tagasi Leeduga, rääkis Lavrov.
Esimesel leheküljel vajadusest keerata «kahepoolsetes suhetes uus lehekülg» rääkiv poliitilise deklaratsiooni projekt jätkub dokumendi teise lehekülje ülaosas aga lausega, mille kohaselt «kooseksistentsi jooksul ühises riigis põimusid tuhandete venelaste ja eestlaste saatused».
«Kahe riigi rahvad suutsid lahku minna rahumeelselt, ilma vägivalla ja konfliktideta pärast seda, kui otsustasid rajada suveräänsed riigid,» jätkub deklaratsioon.
Vene Föderatsioon käsitleb ennast iseseisva riigina alates Nõukogude Liidu lagunemisest 1991. aastal, sama aasta augustist loeb Eesti aega alates oma iseseisvuse taastamisest.
Palju küsimusi
Deklaratsiooni projekti sõnastus annab aga võimaluse käsitleda 1991. aastat iseseisva Eesti riigi tekkimise ajana.
See ühtib Moskva aastatepikkuse positsiooniga, mille kohaselt lõpetas 1918. aastal rajatud Eesti Vabariik oma eksistentsi 1940. aastal, kui Nõukogude Liit liitis Eesti viimase «soovil» enesega.
Dokumendiprojekti kohaselt ei tohiks ka ajaloosündmused kaasa rääkida «laiapõhjalise esindusdemokraatia printsiipide» ellurakendamisel.
Samuti nõuab deklaratsioon kõigi asjaolude kõrvaldamist, mis takistavad rahvusvähemuste integreerimist ning neile poliitikas ja hariduselus võrdsete võimaluste loomist.
Eesti ja Venemaa vahel eksisteerivate majandus-, kaubandus-, kultuuri- ja humanitaarküsimuste lahendamise peamiseks formaadiks saaks deklaratsiooni kohaselt kahepoolne valitsustevaheline komisjon.
Eesti on seejuures pidevalt rõhutanud, et suhtleb Moskvaga eelkõige Euroopa Liidu-Venemaa koostöö raames.
Toores dokument
Eesti ei ole Postimehe andmeil veel otsustanud, kas deklaratsioon igal juhul tagasi lükata või alustada Venega pikki konsultatsioone, et näiteks sõnastada nn tundlikud punktid viisil, mis annaks hilisema võimaluse tõstatada nii inimõiguste küsimuse Tšetšeenias kui ka soome-ugri väikerahvaste olukorra Venemaal.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson oli oma sõnul Eesti-Vene poliitilise deklaratsiooni protokollist küll kuulnud, kuid arvas, et tegemist on toore dokumendiga ja selle kallal tuleks edasi töötada.
«Tegemist on Vene poole ettepanekutega, Eesti välisministeerium peaks nüüd tegema omapoolsed ettepanekud,» tähendas Mihkelson.
Samas ei ole Mihkelsoni hinnangul vajadust siduda see deklaratsioon piirilepingu allkirjastamisega.
«Heanaaberlikud suhted on alati Eesti huvides, kuid samas oleme alati teatanud, et sõlmime piirilepingu ilma lisatingimusteta,» nentis Mihkelson.
Ei näe seotust
Välisminister Kristiina Ojuland lausus Postimehele, et ei näe piirilepingu sõlmimist ja poliitilise deklaratsiooni allkirjastamist omavahel seotuna.
«Eesti on viimastel aastatel pidevalt rääkinud oma valmisolekust piirileping alla kirjutada ja mida varem see juhtub, seda parem,» nentis Ojuland. «Mis puudutab kahepoolsete suhete deklaratsiooni, siis selle projekti andis mulle Vene kolleeg üle eelmise aasta lõpus kohtumisel Brüsselis. Selles osas ei ole mingit otsust veel tehtud.»