7. juunil pühitseb meie meisterdirigent Neeme Järvi oma 70. sünnipäeva. On meeldiv teada, et seda tähistatakse mitmes maailma osas kontsertide ja vastuvõttudega. New Jersey Symphony Orchestra (NJSO), kus Järvi on muusikadirektoriks, korraldab piduliku vastuvõtu mai keskel. Kuu lõpus toimub Tallinnas kontsert Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga (ERSO). Kohale sõidab kogu Järvi pere — Neeme, Liilia, Paavo, Kristjan ja Maarika. Kava esimeses osas dirigeerib Paavo Sibeliuse muusikat, Kristjan esitab taani helilooja Carl Nielseni loomingut ja flötistist Maarika mängib orkestri saatel muu hulgas Veljo Tormise laulu „Kolm oli mul kaunist sõna”. Kava teist poolt täidab F. Liszti suurejooneline „Fausti” sümfoonia (1857), mida juhatab Neeme Järvi ise. Selle ettekandes osalevad ka Riiklik Akadeemiline Meeskoor (RAM) ja vokaalsolist. Tegeliku sünnipäeva paiku dirigeerib N. Järvi Residentie orkestrit Metz’is, Prantsusmaal ja Haagis, Hollandis. Ettekandele tuleb A. Bruckneri 8. sümfoonia. Järvi on ka selle orkestri muusikadirektor. Kui vaadata kaugemale, siis suuremate ettevõtmistena on kavas Berliini Filharmoonia juhatamine septembris ja kontsert oktoobris Bayerische Rundfunk orkestriga.
Ümmarguse juubeli puhul on väärt heita pilk Neeme Järvi eluteele. Ta sündis aastal 1937 Nõmmel, perekonna teise pojana. Juba mõni aasta hiljem varjutas lapsepõlve Eesti kokkuvarisemine, sõda ja punane okupatsioon. Kuidagi elati üle nood masendavad päevad, ehkki Punaarmeesse mobiliseeritud isa peaaegu hukkus Soome lahes, kui nende transportlaev sakslaste poolt 1941.a. suvel uputati.
Järjekindlad muusikaõpingud algasid Neemel 9-aastaselt Tallinna Muusikakoolis, alul löökpillide alal, kuid peagi üldmuusikalise õppekavaga. Olgu vahele öeldud, et Neeme esimeseks muusikaliseks tegevuseks enne seda oli ekspertlik ksülofonimäng. Tänu sellele oskusele sai Neeme aastal 1954 oma esimese välismaareisi — koos noorte kontsertbrigaadiga Soome.
Erakordne võimalus avanes aastal 1955. Neeme oma sõnadel: „…sain Leningradi Konservatooriumi dirigeerimisklassi sisse ega tea siiamaani, kellele või millele ma selle eest tänu võlgnen.” See on kuulus kool, tsaariajal nimega Peterburi Konservatoorium, kus õppisid ka paljud eesti vanemad muusikud. Nõukogude ajal hoiti õppeasutust endiselt kõrgel tasemel.
Juba õpingute ajal avanes Järvile võimalus juhatada Leningradis väiksemaid ja suuremaid orkestreid. Kui ta 1960.a. konservatooriumi lõpetas, olid dirigeerimise alal omandatud laialdased kogemused. Tallinnasse naastes sai Järvist Eesti Raadio Kammerorkestri kaasasutaja ning 1963 määrati ta Eesti Raadio Sümfooniaorkestri (praegune ERSO) ja „Estonia” teatri peadirigendiks. Järgnesid aastad pingerikast tööd muusikapõllul — kontserdid nii Eestis kui Venemaal, kaasa arvatud osalemine laulupidudel. Kellel on säilinud nõukogudeaegsed koguteosed laulupidudest, leiavad nendest ka Järvi nime ja pildi.
Perekondlikuks suursündmuseks oli abiellumine Liiliaga aastal 1961, kellega Neeme tutvus konservatooriumipäevil. Liiliast sai sädelev ja armastav abikaasa, kes on Neemet läbi aastakümnete igakülgselt toetanud. Elukutselisel alal oli üheks verstapostiks Tšaikovsky ooperi „Jevgeni Onegini” juhatamine Metropolitan Ooperis New Yorgis 1979. Aasta hiljem õnnestus Järvidel lõplikult ümber asuda USA-sse. Sõideti vastu üsna tundmatule tulevikule, sest ega siingi lilleväljad kohe ei oodanud. Ajaga läks elu siiski ülespoole. 1982 kutsuti N. Järvi Rootsi, Göteborgi Sümfooniaorkestri peadirigendiks. 1984 lisandus sellele Royal Scottish National Orchestra juhatamine. 1990 algas pikaajaline, viljakas töö Detroidi Sümfooniaorkestri muusikadirektorina. Aastal 2005 valiti Järvi NJSO muusikadirektori kohale, kus ta tegutseb tänini.
Dirigendi töö piirdub harva vaid ühe ansambliga. Tavaliselt ollakse mitmes orkestris muusikadirektoriks ja külalisdirigendina käiakse pidevalt ühelt mandrilt teisele. Järvi pole siin erand. Seepärast — jätkugu paljudeks aastateks tervist ja jõudu!
