Eestil pole vaja oma Nokiat otsida, sest see on meil oma heade heliloojate, nende muusika ja muusikute näol olemas, kuid riik peab neid märksa paremini toetama, arvas maestro Neeme Järvi.
"Kus on meie Nokia?", küsis Neeme Järvi saates "Kahekõne". "Meie Nokia on meie muusika, kui te tahate teada./.../ Meie otsime oma Nokiat - see on olemas, aga paneme need prioriteedid paika," ütles saatekülaline. Ta nimetas meie kuulsaid heliloojaid Arvo Pärti, Eino Tambergi ja teisi, kelle loomingut tuleks paremini ära kasutada.

Neeme Järvi sõnul viitas tõsiasjale, et meil pole professionaalset segakoori ning riiklik meeskoor on sulanud poole väiksemaks. Dirigent möönis, et nõukogude ajal rahastati eesti muusikuid paremini. "Tähelepanu kultuurile oli palju suurem kui tänapäeval, palju suurem. Muidugi, kultuur oli allutatud poliitikale, aga kas tänapäeval ei ole?", küsis ta. Kuigi nõukogude ajal tuli mängida kohustuslikku muusikat, oli muusika Järvi sõnul riigi poolt tähtsustatud.

Ta kritiseeris poliitikuid, kes arvavad, et Estonia näol on meil oma ooperiteater olemas, kuid see hoone ehitati draamateatriks. "Estonia teater iseenesest ei ole muusikateatriks võimeline olema, sest balletti, ooperit ei saa seal esitada - seal ei ole akustikat."

Maestro sõnul on probleemiks poliitikute vahetumine. "Meie riigijuhid muutuvad kogu aeg./.../ See tõmblemine segab väga palju ühist mõtlemist ja sellepärast, kui üks läheb ära, siis teisele tuleb hakata puust ette tegema," oli Järvi pahane.

Kui varem oli maestrol alati võimalik meie poliitikutega kohtuda, siis nüüd on need kokkusaamised harvaks muutunud. "Ma ei üldse tegelikult meie peaministrit kunagi isiklikult näinud. Proua Jänest olen ma võib-olla suvaliselt näinud suvel üks kord väga lühidalt, aga mitte asja pärast rääkides./.../ Kas see on ebaviisakus, kas see on lihtsalt tähelepanematus või see on väga kehv suhtumine kultuurisse üldse ja meie rahvasse ning nendesse inimestesse, kes midagi teevad?", küsis ta.

Märkmed: