Kirikuteenistuse lõpul kutsus dr. A. Taul kõiki kirikulisi kõrval olevale urnide matusepaigale, kus mälestati seal puhkavaid omakseid ja sõpru. Urnikohad olid kaunistatud värskete lilledega.
Surnuaia jumalateenistused
toimusid E.E.L.K. Toronto Vana-Andrese Peapiiskopliku ja E.E.L.K. Peetri koguduse korraldusel pühapäeva pärastlõunal: esimene Mt. Pleasant kalmistul ja teine York kalmistul. Teenisid peapiiskop Udo Petersoo liturgilises osas ja mõlemal teenistusel jutlustas praost Joel Luhamets, muusikalises osas oli kaastegev „Estonia“ orkester Voldemar Gustavsoni juhatusel.
Mõlemal teenistusel teenis sissejuhatavalt peapiiskop U. Petersoo. Mt. Pleasant'i kalmistul jutlustas praost J. Luhamets 1. Mo.50,15–21 alusel, puudutades kahte teemat. Esmalt seda, kuidas meie lähedased toetavad meid elus nii majanduslikus mõttes kui ka usuliselt. Meie vanemate usulised veendumused on ka meie sisemiseks kindluseks. Sellepärast lähedaste surm toob meie hinge rahutuse ja ebakindluse. Ühtlasi paneb see meid otsima alust oma isiklikele tõekspidamistele. Teise mõttena tõi ta esile uskmatuse ja usaldamatuse põhjused. Kui oleme teinud ülekohut, siis ei suuda me uskuda andeksandmisesse ja armastusse. Jumala headust saab usaldada see, kelle süü on andeks antud. Apostel rõhutas, et usu saladus on puhtas südametunnistuses.
York kalmistul pidas õp. Luhamets jutluse tekstile 1.Kor 15,50—53 teemal „Me muutume“. Maailm muutub meie ümber ja meie ise koos kõige muuga. Viimselt jääb meist järele vaid peotäis põrmu. Siiski ei ole see kõige lõpp. Nende kohta, kes oma elus on lasknud Jumala vormival väel tegutseda, saab osaks Jumala tõotus: „...ja kaduv muutub kadumatuks ja surev muutub surematuks.“
Osalejaid oli mõlemal surnuaiateenistusel arvukalt, mõeldi lahkunutele, viibiti mõtteis ja armastuse elustavas mälestuste soojuses.