Neljakümnes Metsaülikool Kotkajärvel
Eestlased Kanadas | 31 Aug 2007  | EEEWR
KADRI KAPPAK ja LAURI KAPP

Maausuliste ajaarvamise algus on seostatav 10220 aastat tagasi toimunud Billingeni katastroofiga, mil Balti jääpaisjärv murdis välja Atlandi ookeani. Piirkonna veetase alanes aastaga kümneid meetreid ja koos sellega vabanes vee alt suur osa praeguse Eesti alast ja Eesti ajalugu kui selline sai üldse võimalikuks.
Üks pealektoritest, Eesti Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik kõneles pikalt ja kaasahaaravalt maausu ajaloost, looduslähedusest, ja selle levikust meie tänapäeva Eestis.
Foto: Lauri Kapp


Loodushoiu tänapäevaseid probleeme käsitles USA Pace¹i Ülikooli keskkonna ja
muinsuskaitseõiguse doktorikandidaat Kadri Sirg.
Foto: Lauri Kapp

Robert Hiisi juhitud MÜ huvigrupp õpib kuival maal kanuusõitu, et vees mitte
hätta jääda.
Foto: Lauri Kapp

40 aastat tagasi sündis Chicagos KLENK-i päevadel prof. Olev Trässi ja Urve Auksi arutelu käigus idee, et oleks tarvis kohta, kus eesti noored saaksid kännu otsas istudes arutada eesti asja. Hiljem pidasid Torontos kolm ettenägelikku tarka meest – Olev Träss, Heino Jõe ja Andres Raudsepp – plaani ja 1967. aasta suvel sündiski Metsaülikool.

Selleaastane Metsaülikool tähistas oma 40. juubelit hüüdlausega „Mets, Maausk ja MÜ maagiline 40“. Käsitleti teemasid loodusest ja selle hoidmisest, jätkusuutlikkusest, maausust, meditatsioonist, luulest, kirjandusest ning MÜ rikkast ja põnevast minevikust.

Üks pealektoritest, Eesti Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik kõneles pikalt ja kaasahaaravalt maausu ajaloost, looduslähedusest, ja selle levikust meie tänapäeva Eestis. Maausu eksisteerimiseks on vaja kõigepealt omaenda maad ning keelt. Kuni meie keel elab, elab ka maausk.

Loodushoiu tänapäevaseid probleeme käsitles USA Pace’i Ülikooli keskkonna ja muinsuskaitseõiguse doktorikandidaat Kadri Sirg. Loengu käigus rääkis ta keskkonnahoiu küsimustest ja tõi välja Eesti valupunkte metsaraies, toormeprobleemides ja jäätmetöötluses.

Kalev Ruberg pidas humoorika kõne ilmastikust ja inimeste kohanemisest. Räägiti ehitiste soojendamisest ürgehitistest kuni modernsete eksperimentaalehitisteni. Samuti kirjeldati sauna arengut.

Väga huvitava loengu pidas Urve Karuks Eestimaa luule preestrinnast Betti Alverist ja oma isiklikest kontaktidest luuletajaga. Laulikute uksed käivad lahti ainult hingede abil.

Loengutevahelist aega sisustasid mitmekülgsed huvigrupid ja ühistegevused. Metsaülikoolis osalenud said õppida rahvatantsu, kanuusõitu, puulusikate voolimist, mediteerimist; samuti joonistada ja käia loodusmatkadel.

Selleaastane MÜ kestab veel viis päeva, ja ees on mitmeid silmaringi avardavaid loenguid. Meeleolu on ülev ja seltskond on meeldiv. Vanad ja noored; uued ja MÜ kauaaegsed „veteranid“ on taaskord saanud kokku suureks pereks sel kaugel Kanada maal.
Üks pealektoritest, Eesti Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik kõneles pikalt ja kaasahaaravalt maausu ajaloost, looduslähedusest, ja selle levikust meie tänapäeva Eestis.
Foto: Lauri Kapp


Loodushoiu tänapäevaseid probleeme käsitles USA Pace¹i Ülikooli keskkonna ja
muinsuskaitseõiguse doktorikandidaat Kadri Sirg.
Foto: Lauri Kapp


















Robert Hiisi juhitud MÜ huvigrupp õpib kuival maal kanuusõitu, et vees mitte
hätta jääda.
Foto: Lauri Kapp


 
Eestlased Kanadas