Neljakümnes Metsaülikool „Mets, maausk ja MÜ maagiline 40!“ toimus Kotkajärvel 25.–31. augustini umbes 100 osavõtjaga ja väga tiheda programmiga. Sinna mahtus 12 loengut, 2 miniloengut, kaks laudkonnavestlust, hiiel käik ja muud pidutsemist.
Noored ja vanemad; õppejõud ja “tudengid" Kotkajärve 40. Metsaülikoolis.
Foto: Lauri Kapp
Foto: Lauri Kapp
Rahvahulgad, kes on Kotkajärve Metsaülikoolist 40 aasta jooksul läbi käinud, on arvukad ja kirjud. Tänavu oli palju erinevatest vanusegruppidest inimesi ja positiivse arenguna oli sel aastal noorte osakaal taas kasvanud.
Eelmises artiklis (31. august) oli juttu esimese nelja päeva Metsaülikooli lektoritest – Ahto Kaasikust, Kadri Sirgist, Kalev Rubergist ning Urve Karuksist. Käesolev artikkel kujutab endast järge ülalmainitule.
Illar Muuli loeng tema kohati ekstreemsetest seiklustest troopilistes vihmametsades haaras kogu publiku tähelepanu. Vihmametsades on rikkalik elukeskkond, mis ligi 4000 erineva puuliigiga on maailmas ainulaadne, kuid samas kannatab palju inimtegevuse tagajärjel. Võrdlusena on Kanadas ainult 180 erinevat puuliiki. Troopiliste vihmametsade õrna ja rikkalikku keskkonda tuleb kaitsta ja säilitada.
Jaan Roosi meditsiinialased lühiloengud olid praktilised ja õpetlikud.
Illimar Altosaare akadeemiline loeng oli pühendatud ühele mürgisemale kasvuhoonegaasile N2O ning selle sisalduse vähendamise võimalustele atmosfääris. N2O satub atmosfääri 80% ulatuses põllumajandustegevuse tagajärjel ning selle sisalduse vähendamine on hädavajalik meie eluruumi säilitamiseks. Iga taim ammutab endasse lämmastikku, kuid ta ka väljastab seda – just N2O kujul. Illimar Altosaar rääkis, et selle protsessi peatamiseks kasutatakse reduktaas-ensüümi, mis muundab taime juurtes tekkiva dilämmastikoksiidi (N2O) lämmastikuks (N2), mistõttu väheneb N2O emissioon atmosfääri.
Rein Saar käsitles omapoolsete huvitavate mõtetega eesti teadlase Walter Ranna globaalse eestluse teemat. Rand arendas diversiteedi printsiipe, mille alusel on võimalik ennustada süsteemide tulevikuvõimalusi.
Heino Tõnismägi loeng „Surma mõistetud isamaa-armastuse eest“ kajastas läbi unikaalsete fotode Eesti Vabariigi poliitilise ja sõjaväelise eliidi hävitamist 1940-1941.
Paavo Loosbergi loengu teksti Eesti ajaloost 1934. aastal on võimalik lugeda Eesti Elu interneti leheküljel: www.eesti.ca
Mihkel Tombak otsis vastust kolmele müüdile poliitilises majanduses. Kas sõda on majandusele kasulik? Nentinud, et USA sõjakulud Iraagis on tohutult suured, küsis ta: „Kes oskab neid kõige õigemini kalkuleerida ja kuidas arvutada inimese elu väärtust?“ Kas parempoolsed poliitiliste parteide esindajad on paremad majandusjuhid? Kas nad tõesti vähendavad makse? Äriliberalism põhjustab poliitilist liberalismi.
Eesti Metsaülikoolist, Käärikult tulnud Jaan Männik kõneles ühiskonna probleemidest kodumaal. Räägiti ka aprillirahutustest pronkssõduri ümber. Eesti maksupoliitika toetab tugevaid ja rikkamaid inimesi, kuid tegelikult tuleks õppida rootslastelt. Eestil on probleeme väljarändega; paljud arstid, professorid ja teised haritlased lahkuvad kodumaalt majanduslikel põhjustel. Tulevikus võib hakata probleeme tekitama ka sisseränne; mida teha näiteks 100.000 hiinlase või aafriklasega Eestimaal?
Terve nädala jooksul sai osaleda mitmetes huviringides. Huvilisetel oli võimalus õppida kanuuga sõitmist, mis tegelikult polegi nii lihtne, kui paistab. Loodusmatkarajad viisid Kopra ja Oru järve äärede, ning päris kaugele uudismaale.
Nii mõnigi puulusikas sai valmis puulusika voolimise huviringis. Spordihuvilised said mängida võrkpalli või käia ujumas. Natuke hingele andsid kunsti ning taime- ja eeterlike õlide huviringid. Ei puudunud ka regilaulud ja rahvatants.