Aleksei Günter, reporter POSTIMEES Justiitsministeeriumi värske eelnõu sätestab anonüümse netikommenteerija andmete lihtsama kättesaamise ning seab vastutuse vaenu õhutavaid tekste avaldavatele meediaväljaannetele.

Eile tutvustatud eelnõu toob jälitusseadusse erandi, mille järgi ei loeta enam jälitustoiminguks üksikpäringut kommentaari andmete kohta.

Eelnõus taotletavaid uuendusi on ka netikommentaatori IP-aadressi ehk võrguarvuti unikaalse numbrikombinatsiooni lihtsam edastamine kohtule ja prokuratuurile.

Minister Rein Langi sõnul aitab selline samm meediaväljaannete omanikel paremini kontrollida avaldatavat materjali.

Postimehe peatoimetaja Merit Kopli ütles, et netikommentaaridega väljaannetel jääb eelnõu seaduseks saades kaks võimalust: lõpetada kommenteerimised või hakata kirjutatut läbi vaatama.

«Postimehe kommentaaride hulka arvestades tuleks ilmselt tööle võtta kolm inimest. Ainult nii saame kontrollida, mis veebikeskkonnas on avaldatud,» ütles Kopli.

Eelnõude elektroonilise kooskõlastamise veebileheküljel «Delfi eelnõu» nime all oleva plaani peaeesmärk on ministeeriumi kinnitusel kriminaal-, väärteo- ja tsiviilkohtumenetluse efektiivsuse tõstmine vaenu õhutamise ja au teotamisega seotud asjades. Samuti aitaks see kaitsta inimeste õigusi.

«Seda on üritatud serveerida nii, et justiitsminister asub võitlusse netis levitatava vihkamise vastu. Selle väite lükkan ma ümber,» ütles Lang.

«Meie saame võidelda väga selgete juriidiliste kategooriatega, aga sõim ja keelekasutus, mis praegu vohab, on eetiline kategooria ja sellega me hea meelega ei tegeleks,» lisas ta.

Lang nentis, et Eestis nõuavad inimesed ajakirjandusväljaannetelt ja netiportaalidelt rahalist hüvitust kohtus hämmastavalt harva võrreldes näiteks Põhjamaade või USAga.

Minister lisas, et tema hinnangul tuleks vaenu õhutamise juhtumid viia tagasi kapo uurimispädevusse.

Justiitsministeeriumi kantsleri ja kapo endise juhi Jüri Pihli sõnul oskab kaitsepolitsei paremini vahet teha, kas tegemist on vaenu õhutamisega või mitte.

Uus eelnõu

Täiendused eelnõus sätestavad:

• anonüümse netikommentaatori tuvastamist ka tsiviilkohtu- ja väärteomenetluses (praegu üldjuhul vaid kriminaalmenetluses)

• õiguskaitseorganid saavad lihtsamini teada kommenteerija IP-aadressi (võrguarvuti unikaalne numbrikombinatsioon)

• karistusseadustiku sõjapropaganda ja vaenu õhutamise paragrahve täiendatakse juriidilise isiku vastutusega, mis võimaldab vastutusele võtta meediaväljaandeid, kes avaldavad vaenu õhutavaid tekste

Märkmed: