Tallinna abilinnapea Eha Võrk tundis enda sõnul tõsist heameelt, kui sai Postimehelt kuulda, et kultuuriministeerium on Niguliste kiriku asjus kohtu poole pöördunud.
«Olen rahul, et vaidlus tuleb kultuuriministeeriumiga, mitte õigustatud subjektiga, mis oleks hulga raskem. Ootasin juba pikka aega, et ministeerium seda teeb,» ütles Võrk.
Esmaspäeval esitas kultuuriministeerium Tallinna halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise komisjoni (ÕVVTK) linnakomisjoni novembrikuise otsuse.
Selle otsusega jättis komisjon läbi vaatamata ministeeriumi esitatud uued asjaolud. Kultuuriministeerium taotleb, et kohus kohustaks komisjoni nende taotlust uuesti läbi vaatama.
Seisukohad endised
Toetudes advokaadibüroo Eiche&Partnerid õiguslikule analüüsile, on kultuuriministeerium veendunud, et Niguliste kiriku hoonet pole õigusvastaselt võõrandatud.
ÕVVTK linnakomisjon, mille juht on Võrk, on aga võtnud otsustamisel aluseks linna tellitud õigusliku arvamuse Edith Sassian & Ko advokaadibüroolt, mille kohaselt võõrandati hoone 5. juulil 1945.
«Kui tutvusime linnakomisjoni istungi protokolliga, siis saime aru, et meie esitatud uusi dokumente ei hinnatud ega isegi arutatud. Ka ei kutsutud meie esindajat istungile, kuigi kultuuriminister Laine Jänes oma kirjas linnapea Edgar Savisaarele seda palus,» ütles kultuuriministeeriumi õigusosakonna juhataja Liina Urboja.
Tema sõnul on ministeeriumi juristid kaht õiguslikku arvamust analüüsinud ja leidnud, et Alar Eiche järeldused on veenvad.
«Kaebus toob uuesti välja kõik asjaolud, mida komisjon ei hinnanud. Eks kohus otsustab, kumma poole argumendid on kaalukamad. Usume, et meie tõendid peaksid kohut veenma,» sõnas Urboja.
Kohus otsustab
Kuigi linnavolikogu tegi augustis valitsusele ettepaneku Nigulistet kui olulist kultuuriobjekti Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule mitte tagastada ja alustada kompenseerimismenetlust, pole kultuuriministeerium vastavat eelnõu valitsusele esitanud.
«Ministeerium pole veendunud, et linnakomisjoni otsus on õige, sest kindlat alusdokumenti Niguliste võõrandamise kohta ei ole. Me ei aja mingit jonni, vaid soovime õiguslikult korrektset otsust, millele edaspidi toetuda,» märkis Urboja.
«Loodan, et erapooletu kohus teeb õiglase otsuse. Seda on vaja, et aru saada, mis on ministeeriumi hinnangul vale – kas subjektsus või objektsus või hoopis midagi muud,» sõnas Võrk.
Halduskohus otsustab asja menetlemise ja annab linnavalitsusele aega kaebusele vastamiseks. Alles seejärel algab kohtuvaidlus.
Kultuuriministeerium on valinud oma esindajaks vandeadvokaat Alar Eiche. Linnavalitsus on halduskaebustega tavaliselt oma juristidega hakkama saanud.
«Kuna see on väga oluline objekt, siis võib-olla on vaja kedagi väljastpoolt appi võtta. Kaebuse saamisel otsustame,» märkis Võrk.