Sigin-sagin Eesti Maja alumisel korrusel ja suures saalis – nagu tavaliselt teisipäeva õhtul. Siiski, rahvarõivad tüdrukutel ja pidulikud särgid/püksid poistel annavad märku, et päris tavaline kooliõhtu see pole.

Ei saagi olla, sest on 24. veebruar – ja Eesti Vabariik pühitseb oma 91. sünnipäeva ning eesti koolinoored Torontos on peolised nagu kõik, kellele väike Läänemere-äärne maa südamelähedane on.

Koolikell kuulutas õhtu alanuks. Püstiseismisega tervitati kooli lippu, mille tõid aktuse ajaks saali Tomas Vilde, Kaili Kald ja Kaara Mirka. Algkooli juhataja Liisa Soots avas piduliku koosviibimise, koolikomitee juhataja Elle Rosenberg lausus avasõnad ning lõpetas sooviga, et olgu Eesti riigil, rahval ja koolidel ees palju helgeid päevi.

Markus Hess, Toronto eestlaste hulgas hästi tuntud eriti kui Musta lindi päeva mõtte algataja, vestis akadeemilise kõne asemel noortele mõistuloo, mille keskne tegelane oli iidvana tammepuu, kelle okstesse olid pääsulinnud oma pesad ehitanud. Kaua elati rahulikult, kuni kuri ja tugev karu tuli ründama tammepuud ja rüüstama pääsukeste pesi. Pääsukestel ei jäänud muud üle, kui kududa imepeenikesest, aga vastupidavast niidist tugev võrk, millega nad katsid oma kodusid varjanud tammepuu, nii et karu ei pääsenud enam lindude kodu laastama. See tugev niit, mis pidas vastu igasugustele karu rünnakutele, oli pääsurahvast ühendav lojaalsus, kokkukuuluvustunne, üksteise usaldamine. Samad sidemed on aidanud eestlastel võita Vabadussõda, jääda ellu rasketes katsumustes, luua oma vaba riiki, kus toimetada oma soovide kohaselt vaba rahvana. Sama niit on olnud ühenduseks Teise maailmasõja ajal oma kodudest lahkuma sunnitud eestlaste vahel eri maailma paikades, aidates luua tugevaid rahvusühiskondi. Sellest imelisest niidist on punutud ka eestlaste ühiskond Põhja-Ameerikas, mille sarnast polnud varem nähtud ja ka sümboolne tammepuu, mis seisab isegi siis, kui elutee viib temast eemale. Markus Hess lõpetas sooviga, et me kõik hoiaksime endas seda imelist nähtamatut lojaalsuseniiti, mis seob meid “oma tammepuuga”, oma juurtega.

Eesti Vabariigi sünnipäeval peab eesti kooli alati meeles neid, kes on oma elu andnud meie riigi sündimisel ja kaitsmisel. Abituriendid Liisbet Valter-Kalm ja Emilie Tamtik esitasid “Puhake, paremad pojad” ning Krista Tamm ja Eduard Otsa süütasid mälestusküünlad.

Keelekümblusklassi õpilased ütlesid saalitäiele publikule miks neile meeldib olla eestlane ja kava lõpetati muusikaliste etteastetega muusikaõpetajate Heli Tenno ja Kaire Hartley juhatusel. Eriti soojalt võtsid saalisistujad vastu suvisel laulupeol esitatava O. Ehala laulu “Oma tuba, oma luba”. Küllap võlus kuulajaid lauljate endi entusiasm selle toreda laulu ettekandmisel.

Peale Eesti hümni laulmist ja kooli lipu saalist viimist said vanemad veel kohvitassi ja kringli juures omavahel mõtteid vahetada. Õpilastele jätkus kooliõhtu klassides, kus vastlapäeva puhul pakuti vastlakukleid ja räägiti veel Eesti sünnipäevaga seonduvast ning ärgitati ikka omavahelisi niite tugevdama. Uus võimalus selleks on kõigil juba laupäeval, 28. veebruaril toimuval Toronto täienduskoolide juubelipeol.

Märkmed: