Kotkajärve Metsaülikooli, MÜ ’03, programm on üldjoontes valmis ja osavõtjate registreerimine käimas. Kuupäevad — 23.–31. august, ja informatsioon MÜ koduleheküljel
www.eesti.ca/mu/Eesti ajalool on alati olnud tähtis koht MÜ kavas. Tänavu on see esitatud filmi kujul Vabadussõjast — koos muidugi eelneva tagapõhja loenguga. MÜ ’01 Eestist kutsutud külalised olid Tallinna Linnateatri juht Elmo Nüganen ja tema abikaasa Anne Reiman. Juba siis oli Nüganenil kavas filmi tegemine Albert Kivikase romaani „Nimed marmortahvlil I“ teemal. Film saigi valmis aasta hiljem ja jõudis Eesti kinolinadele hilissügisel 2002.
Nagu teada, on see Vabadussõja suurfilm kõigi aegade kõige menukam film Eestis, mida käis vaatamas paari kuu jooksul üle 100.000 inimese! Esimene võimalus Kanadas näha filmi „Nimed marmortahvlil“ on Metsaülikoolis Kotkajärvel.Selle eest võlgneme tänu filmi rezhissöörile ja MÜ lektorile Elmo Nüganenile ja produtsent Kristjan Taska’le. Nemad kaks on ka filmi stsenaariumi kirjutajad. Küllap nii mõnigi on filmi Eestis juba näinud, kuid „Nimed marmortahvlil“ on film, mis väärib mitmekordset vaatamist ja annab kindlasti kõigile tugeva annuse rahvustunnet ja uhkust olla eestlane.
Mida siis veel? MÜ ’03 juhtlause „Saared ja juured“ tuleneb arusaamast, et meie paljud rahvuskultuuri elemendid on kõige paremini säilinud just saartel, eriti Kihnu saarel. Sellest räägib tekstiilikunstnik, etnograaf ja pedagoog Anu Raud. Tema ühe loengu pealkiri on just „Kihnu kört, kindad ja sukad“. Hiljem kuuleme temalt veel etnograafiast, rahvakunstidest ja nende tähtsusest eesti ühiskonnale. Vahepeal juhendab ta huviringi, kus osavõtjatel on võimalus mitte ainult mustritega tutvuda, vaid ka ise üks „mustriloom“ koju kaasavõtmiseks valmistada.
Tiina Kirss, MÜ mitmekordne lektor, eesti keele ja kirjanduse õppejõud Toronto Ülikoolis, otsib oma MÜ ’03 avaloengus „Saared ja juured eesti kirjanduses“ meie pärimust, meie juuri nii saartelt kui mujalt.
Hoopis teisest suunast vaatleb meie päritolu Andres Peekna, kes tutvustab meile värskemaid uurimustulemusi eestlaste geenide vallast. Muul ajal juhendab ta kandletegemise ja -mängu huviringi.
Kuna geenid on tihedalt seotud ka tervishoiuga, tuleks siinkohal lisada, et Aime Andra, „Reiki-ravi“ ekspert New Yorgist, annab meile võimaluse tutvuda selle huvitava ja elulise teemaga nii loengu kui huviringi tegevuse kaudu. „Pilates’e“ ja muu võimlemise eest hoolitseb Anu Jõe; tervishoiu huviringis ja ravimtaimede ja nende korjamise/kasutamise teemal peab meile loengu Koidu Sulev. Küllap vaatame siis ka, mida metsast leida. Teisi programmi osasid puudutame ühes järgnevas artiklis.
Kuna lugu algas ajaloo tähtsusega MÜ-s siis oleks õige selle teema juurde tagasi tulla. Hoopis kaugemat minevikku kui Vabadussõja eellugu, puudutab Jüri Kivimäe — Elmar Tampõllu nimelise eesti õppetooli professor Toronto Ülikooli juures. Jüri arutab meile lahti müüte 700-aastasest orjapõlvest… ja eks sealtki leiame sidemeid, ehk üle „ärkamisaja“, nii kangelasliku Vabadussõjaga kui praeguse Eesti Vabariigiga.
