Henn Põlluaas neljapäev, 12. märts 2015
Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda tabanud rünnakud ja ülespuhutud skandaal ei näi lõppevat. Ei ole normaalne, et ühe noormehe, kes tollal ei teadnud, et poliitikasse sattub, aastaid tagasi ebaõnnestunult sõnastatud ja vääriti tõlgendatud kirjutis (tähelepanuta jäeti, et ta sealsamas mõistab hukka kõik natsikuriteod ja massimõrvad), saaks iseenesest paisuda sedavõrd suureks, et varjutab kõik muud uudised. Ja et seda kasutatakse ära ühe normaalse ja demokraatliku rahvuskonservatiivse erakonna, kes on korduvalt mõistnud hukka kõik totalitaarsed režiimid ja nende sooritatud inimsusevastased kuriteod, laimamiseks ja mustamiseks.
Toimuva erakordne massiivsus, jõulisus ja samaaegsus erinevates meediakanalites, mõtestatud argumentatsiooni ja faktide puudumine ning teistsuguste seisukohtade eiramine ja tsenseerimine tekitab kahtluse, et tegemist pole juhuse, vaid läbimõeldud ja suunatud rünnakuga.
Toon vaid mõned näited: EPL juhtkiri 03.03 “Vihaõhutajad riigikogus“ väitis meelevaldselt, et äsjased parlamendivalimised muutsid salongikõlblikuks seltskonna, kes ratsutas parlamenti tänu euroopalike väärtuste jalge alla tallamisele. EKRE põlistab ennast teisi halvustades, lahterdades inimesi pigem sünnipära ja verepuhtuse kui nende maailmavaateliste eelistuste järgi. Oma retoorikas toovad nad Euroopa poliitikasse samasugust hingust, mis ükskord varem viis Teise maailmasõjani. Eestis äratab EKRE inimeste tumedamaid tunge tühja koha pealt. Tuldläitvate loosungitega üritavad nad mitte lahendada probleeme, vaid neid enda huvide teenimiseks juurde tekitada. EKRE põlgab demokraatlike institutsioone, EKRE parlamenti pääsemine on demokraatia paradoks, EKRE töötab Eestile vastu ja tema tegevuse põhisisu on õõnestada usaldust lääneliku ühiskonnakorralduse vastu: „Vihaõhutajad võivad parlamenti ju pääseda, aga võimust saab ja tuleb nad kaugel eemal hoida.“
EE 04.03 teatas juhtkirjas Allan Tankleri suu läbi, et Riigikokku sai fašistlikku ideoloogiat kandev EKRE, kes valis loosungiks "Kui on must, näita ust!" Ei pea vist ütlemagi, et mitte miski ei vasta siin tõele.
Aro Velvet ERR.ee 06.03 väitis, et paremäärmuslike sümbolitega flirtimine on EKREs häirivalt tavapärane ning nende valimisprogrammi ja kampaanialoosungitega tutvumine ei jäta kahtlust, et tegemist on radikaalse erakonnaga. Olevat raske leida inimgruppi, keda EKRE liikmed poleks kujutanud eksistentsiaalse ohuna eestluse kestmisele. Tegu on radikaalse jõuga, mille valimiskampaania põhines erinevate inimgruppide demoniseerimisel nahavärvi, rahvuse ja seksuaalse orientatsiooni alusel; mille liikmed flirdivad fašistliku sümboolikaga. Võitlust vaenlaste vastu kirjeldatakse sõjametafooridega (“tuld!”) – ehk teisisõnu, käimas on lahing elu ja surma peale. EKRE natsimeelsust tõestavat ka see, et ühe noorliikme särgi kaelusel on Eesti Vabaduseristi südamik, seesama, mis Vabadusesambal Vabaduse platsil.
Vahur Koorits „paljastas“ Delfis 06.03, et teisel EKRE noormehel on käevarrele tätoveeritud kujutis, mis meenutavat talle tuntud natsisümbolit. Tegemist on kotkaga ja klassikalise Malta ristiga, mille ajalugu algas 1099. aastal Jeruusalemmas, kuid Koorits nimetab seda raudristiks, väites, et natsisümpaatiaga liikumised kasutavad tihti mõnevõrra moonutatud natsisümboolikat, et segada vett ja väita, et nad pole neonatsid.
Urmas Sutrop esitas eriti kõnekad „faktid“ 07.03 EPLs teatades, et kuna Mart Helme kannab Baieri-Tirooli elementidega pintsakut, siis EKRE sümbol rukkilill ei ole ainult Eesti rahvuslill, vaid kunagine Saksamaa ja Preisimaa sümbol ning Austrias olevat rukkilill äärmise parempoolsuse pan-germanistlike ideede sümbol.
Tule taevas appi, igal inimesel taskus oleval ID kaardil on lausa kolm rukkilille! Olgu mainitud, et EKRE sümboolika autor on tuntud eesti graafik Vladimir Taiger, kes kujundas ka Eesti kroonid. Kas temagi on nüüd äärmuslane? Lisaks püüab Sutrop siduda EKREt mingi arusaamatu Metaga, seda luulu ei oska ma isegi kommenteerida.
EPL ajakirjanik Krister Paris kirjutas oma FB postituses 07.03, et keegi libakonto omanik ähvardas tema poega. See on loomulikult lubamatu. Paris sidus ähvarduse aga koheselt EKREga. See olevat näide, mida natside salongikõlbulikuks muutmine kaasa toob: vihakõne muutub normaalseks igapäevaseks leksikaks. Tal on ainult hea meel, et pruunsärklased juba nii varakult ning madalalt oma tõelist olemust näitavad.
Aitab ehk näidetest. Tegemist on puhtakujulise nõiajahiga, püüdega leida iga hinna eest EKRE kohta midagi kompromiteerivat ja kui ei leita, siis mõeldakse see lihtsalt välja. Raske öelda, kas väljaanded ja ajakirjanikud, kes sellega kaasa on läinud teevad seda tellimuse peale või lasevad ennast lihtsalt ära kasutada, kuid kogu asi on muutunud irratsionaalseks ja mõistusevastaseks. See ei ole uuriv ajakirjandus. See on vaenu ja viha õhutamine. Kõige sellega anti ka kont Vene meediale hambusse.
Avaldatud laimus või solvangus pole süüdi mitte ainult autor, vaid ka avaldaja. Väljaandjad ja toimetajad vastutavad ajalehe või saate sisu eest. Kui omanik lubab toimetajal laimu ja solvanguid levitada, siis on omanik kaassüüdlane.
Ilmselgelt ei ole laimajad EKRE alusdokumente läbi lugenud. EKRE avaldused, valimisplatvorm ja programmilised seisukohad on avalikud ja kõigile kättesaadavad. Mitte miski ei seo EKREt natsismi, fašismi või äärmuslusega. Ammugi vene rahaga, millele vihjas Hannes Võrno saates „Õhtu“ ja Tõnis Tõnisson Raplamaa Sõnumites. On ainult alusetu sildistamine ning EKRE igati euroopalikule konservatiivsusele kõrri hakkamine. EKRE konservatiivsuses pole midagi, mida ära keelata või tembeldada natslikuks "lääneliku ühiskonnakorralduse vastaseks".
Käimasolev hüsteeria ja nõiajaht meenutab juba nõukogudeaegseid tagakiusamisi ja rahvavaenlasteks tembeldamist. Kas varsti peavad EKRE liikmed ja meie valijad kartma reaalseid repressioone koos uue vaikiva ajastu algusega?
Krister Paris ütles oma FB lehel, et: „Võin vanduda: EPLi koosolekul sündis üksmeelne seisukoht puhtalt inimeste jahmatusest.“ Ma ei tea, kes, mida ja kuidas neile serveeris, kuid ükskõik kui üksmeelne jahmatus ei anna kellelgi õigust valet ja laimu fabritseerida ning seda karistamatult levitada. Hea, et meedias on kõlanud juba ka arukaid seisukohti, kus manitsetakse lõpetama EKRE ründamine.
Ma ei hakka siin spekuleerima, millised jõud kõige selle taga on ja kellele see kasulik on. Poliitikas juhuseid ei ole.
