Veebruari algul alustas advokaadifirmas Bigelow, Hendy, LLP tööd noor eesti advokaat Raivo Uukkivi (28), kes tundis kutsumust advokaadiks saada juba keskkooli ajal. Seda ilmselt oma isa Indrek Uukkivi eeskujul ning nüüd töötavad isa ja poeg kõrvuti samas firmas.
Raivo läks peale keskkooli Western Ülikooli, kus õppis esmalt neli aastat poliitikat (selleks, et advokaadiõpinguid alustada, tuleb vähemalt kaks aastat õppida muid aineid, milleks tavaliselt on poliitika, ajalugu, filosoofia, aga ka inseneriteadus vm.), millele järgnes kolm aastat õigusteaduskonda samas ülikoolis. Ülikool sai läbi 2003.a. ja eelmise aasta juulis sai Raivo kätte advokatuuritunnistuse. Vahepeal oli ta 10 kuud praktikal firmas Aird & Berlis LLP ning siirdus seejärel kuueks kuuks tööle Oakville’i linnavalitsusse, kuhu läks eesmärgiga saada kogemusi omavalitsuse plaanimise seaduse alal, mis teda väga huvitab. Kuna linnavalitsustel on palju jõudu ja õigusi öelda oma sõna piirkonnas toimuvate ehituste osas (uued elurajoonid jne.), siis on see ala vägagi komplitseeritud, hõlmates kinnisvaraseadusi, erinevate lubadega seonduvat jpm.
Siiski tahtis Raivo edaspidi töötada erafirmas ja kui tuli võimalus asuda tööle Bigelow, Hendy’sse, võttis ta selle rõõmuga vastu.
Firmas töötab kuus advokaati, kellest kolm kõnelevad eesti keelt (muide, Raivo eesti keel on suurepärane, ka see osa, mis puudutab spetsiaalseid töös ette tulevaid termineid!) ja seetõttu on suur osa kliente eestlased. Firma tegeleb alljärgnevate aladega (nimekiri ei ole sugugi nendega piiratud): äri- ja lepinguseadus, perekonnaseadus, pärandusplaanid, pärandustombud, volitused, kinnisvaravahendused, ehitusseadus, isikuvigastused, omavalitsus, kindlustus (elu- ja töövõimetus) ja muidugi tsiviilkohtu protsessid, mis hõlmavad mitte ainult ülalmainitud alasid, vaid ka mitmesuguseid teisi nõudmis- ja kaitsmisvajadusi. Asju aetakse ka Eestiga, mis puudutab näiteks erinevate dokumentidega seonduvat, pärandusi, tagastatud maade küsimusi jmt. Eesti seaduste kohta siiski nõu ei anta, küll aga võetakse vajadusel kontakt kolleegidega Eestis. Kuna klientide hulgas on palju eestlasi, eeldab töö ka eestikeelse terminoloogia tundmist: Raivo sõnul on ta saanud palju abi interneti sõnaraamatust ning oma isalt, kellel on väga hea eesti keel ka tehnilist sõnavara puudutava osas.
Advokaadi töös on kõik päevad erinevad, kuna seda on ka probleemid ja küsimused, millega tegeldakse. Seetõttu ei teki tüdimust ega rutiini, vaid noor advokaat tunneb hoopis põnevust: iga uue probleemi arutamine tekitab hea enesetunde, et oled saanud inimesi aidata. Iga päev toimuvad kohtumised klientidega, milleks ettevalmistamiseks kulub palju aega. Valitud elukutsega on ta igatahes 100% rahul.
Suurepärase eesti keele omandas Raivo kodus, kus räägiti alati ainult eesti keelt. Ta kasvas üles Newmarketis, peres oli kolm last — vend Tarmo töötab praegu parameedikuna ja õde Kadri õpib Guelph’is loomaarstiks. Raivo käis eesti algkoolis ning akadeemiliselt kuulub korporatsiooni Sakala. Eestit on ta külastanud mitmel korral: esmalt 1994.a. tantsupeo aegu ja hiljem veel kolm korda, kui ülikooli viimase kursuse ajal õppis Rootsis (et viia end kurssi Euroopa Liidu seadustega). Ka nende Eesti külastuste ajal käis Raivo läbi korp! Sakala sealse koondisega, osaledes ka kommerssil.
Newmarketis elab Raivo ka praegu, kuhu ostis hiljuti maja. Suureks huvialaks on tal hoki, millega tegelemist alustas 7aastaselt, olles alati olnud väravavaht, ja ta käib nüüdki peaaegu igal hommikul enne tööleminekut treenimas. Kaks korda nädalas on mängud. Hommikul lahkub ta kodunt juba kl. 6 paiku, samal kellaajal õhtul lahkub enamasti töölt ja praegu võtab enamuse vabast ajast oma kodu sisseseadmine. Ta on tegelenud aastaid ka võrkpalliga, mängides igal aastal korporatsioonidevahelisel turniiril: tänavu võitis seal korp! Sakala kuuendat aastat järjest.