Reimo Sildvee ja Henri Enniste, kes on mõlemad 20-aastased tudengid. Henri õpib Tartu Ülikoolis majandust ning Reimo Tallinna Pedagoogikaülikoolis haldusjuhtimist.
Kohtusime noormeestega nende Torontost ärasõidupäeva hommikul Tartu College'is, kui neil olid seljataga edukad väitlusvoorud ning palju muljeid. Eelmisel aastal toimusid väitluse maailmameistrivõistlused Glasgow's, kus Reimo ja Henri samuti osalesid; see oli üldse esimene kord, kui eestlased sellest võistlusest osa võtsid.
"Sai ära käidud ja nähtud, et päris "papist poisid³ me ka pole ning miks mitte edaspidigi maailmatasemel võistelda,³ kommenteerivad nad oma esimest tuleproovi ise. Novembrikuus käidi võistlemas turniiridel Oxfordis ja Gambridge'is, end n.-ö. vormi viimas ning 20.detsembril saabutigi siis suurvõistlusele Torontosse. Siin toimusid eraldi üld- ja ESL-arvestus (viimane nende jaoks, kelle jaoks pole inglise keel esimene keel), Inglismaal aga selles osas vahet ei tehtud.
Võistlejate vanus on tavaliselt 18-30 vahel ja tingimuseks on, et tuleb õppida mõnes kõrgkoolis. Võistkonnad koosnevad kahest inimesest ning korraga väitles ühes ruumis neli erinevat ülikooli esindavat võistkonda. (Eesti poisid esindasid Tallinna Pedagoogikaülikooli.) Üks voor kestab umbes tund aega ning igal inimesel on 7 minutit kõneaega. Võistkondadele antakse üldteema 15 minutit enne vooru algust, see ongi ettevalmistusajaks. Mängitakse järgi Briti parlamendis toimuvat. On üks küsimus, mis vajab lahendamist, kaks võistkonda on valitsuse ja kaks opositsiooni poolt. Jagatakse vastavad rollid nagu peaminister, opositsiooni liider jt. Järgitakse ka zheste, vahemärkuste ajal pannakse üks käsi kuklale (nagu hoides parukat) ja teisega osutatakse. Heakskiidu avaldamiseks ei plaksutata, vaid patsutatakse lauale.
Riietus on tavaliste võistluste ajal casual, finaalides on aga nõutav black tie, kus võib ka olla oma rahvariietes. Seekord olid Henri ja Reimo finaalis mulgi kuubedes.
Väitluse teemad on väga mitmekülgsed, hõlmates nii poliitikat, majandust,sotsiaalsfääri jpm. Teadmised peavad seega olema väga laialdased ning valmis tuleb olla absoluutselt kõigeks, teemad on puudutanud näiteks abordi keelustamist, vägistamisohvrite seksuaalse tausta küsimusi, anoreksiat jpm.
Poiste sõnul on väitlus koht, kus valetada ei saa, see tuleb kohe välja.Küll aga tuleb olla ausalt kaval. Võimaliku esinemisnärvi kohta ütlevad Reimo ja Henri, et sellega on nagu lauljatel ja teistel artistidel, väike pinge on ikka sees, aga see on üsna mõnus. Otsest pabistamist-higistamist pole küll ette tulnud.
Tänavustel võistlustel tulid Eesti poisid üldarvestuses 228-st 165. kohale, mis pole sugugi halb tulemus, kui arvestada, et esimeseks keeleks pole neil ju sugugi inglise keel, milles võistelda tuli. Üheksast väitlusvoorust saadi kaks esimest, kaks teist, kaks kolmandat ja kolm neljandat kohta.
Sellega seoses tekib otsekohe ka küsimus, kuidas poisid on omandanud niivõrd hea inglise keele, et selles edukalt väidelda, tegemist pole ju ainuüksi tavalist keeleoskust, vaid ka kiiret reageerimist ja igakülgse terminoloogia tundmist nõudva alaga. Lisaks koolis õpitule on keel omandatud suures osas iseõppimise teel ja tänu arvutimängudele.
Noormeeste sõnul on praegusel Eesti 20-aastaste põlvkonnal inglise keele osas küll enamasti korralik põhi olemas, ent puudub igapäevapraktika ning vigade tegemise hirmus kardetakse rääkida. Ent tuleb julge olla. Reimo ja Henri on veendunud, et vigu nad teevad, kuna kumbki neist pole käinud inglise keele erikallakuga koolis ja ka välismaal pole viibitud korraga mitte üle kahe nädala ning ka siis on rohkem eesti keeles suheldud. Tuleb lihtsalt hirmust üle saada ja rääkida,küll siis tulevad ka praktika ja oskused. Samas tunnistavad poisid, et on alasid, mida nad hästi ei valda, näiteks ei tea nad paljusid õigustermineid.
Reimo ja Henri on mõlemad lõpetanud Tallinna 49. Keskkooli, kus väitlus oli eraldi õppeainena, nii on nad selle alaga tegelnud juba kuus aastat. Eestis on mitmete keskkoolide juures väitlusklubid ja -ringid, mida juhendab vastav õpetaja; samuti on Eestis kaks üliõpilaste väitlusklubi. See ala on suhteliselt levima hakanud nii Tallinnas kui teistes paikades ning sellega tegelejaid on juba mitusada. Eestis on ka oma väitlusselts, korraldatakse suvelaagreid, turniire jm., mille eestvedamisel on Reimol ja Henril üsna suur roll. Ka Eesti võistlustel jälgitakse Briti parlamendi tava.
Paljude väitlusega tegelejate jaoks ei olegi aga võistlemine kõige tähtsam,ülikoolide juures tegutsevad klubid on kohaks, kus lihtsalt õppida esinemisoskusi, mis tulevases professionaalses elus kindlasti kasuks tulevad.
Oma teadmisi ammutavad noormehed paljudest allikatest eriti tähtsana nimetavad nad ajakirja "The Economist³, mis käsitleb tervet maailma ja ilma mille lugemiseta pole nende meelest väitlemine kuidagi mõeldav. Lisaks loetakse kõikvõimalikke muid ajalehti-ajakirju ja ammendamatuks infoallikaks on muidugi ka internet. Suure abimehena nimetavad nad ka Inglismaal välja antud raamatut "Pros and Cons", mis käsitleb samuti enamlevinud teemasid ning poolt- ja vastuargumente.
Poisid on väga tänulikud toetajatele-sponsoritele, tänu kellele nende seekordne võistlusreis teoks sai. Need on: Association of Canadian Community Colleges ning tema allprogramm Partnership for Tomorrow, Tartu College, Tallinna Pedagoogikaülikool ja Tallinna Linnavalitsus. Ilma toetajateta poleks reis kuidagi võimalik olnud, kuna poiste sõnul on see üsna kulukas lõbu. Torontos elati Royal York'i hotellis, kus toimus ka pidulik uusaastavastuvõtt ning mineid kulusid poistel endil kanda ei tulnud.
Toronto linn sai poistele päris koduseks ning kesklinna osa õpiti ka päris põhjalikult tundma. Tuttavaks sai Tartu College, jõululaupäeval käidi Peetri kirikus ja külastati ka mitut eesti peret.
KAIRE PÕDRA-TENSUDA