Noorkotkastest ja kodutütardest
Arvamus | 30 Sep 2005  | Viido PolikarpusEWR
Hiljuti näitas CNN laste suvelaagreid Gruusias. Noored grusiinid, kes olid kogu aasta hästi õppinud ja töötanud, õppisid nüüd seda, mis tähendab olla grusiin, nagu selgitas president Saakashvili.

Mulle tuli meede, kuidas kümme aastat tagasi kindral Aleksander Einseln palus mul mõelda sellele, kuidas aidata meie noorkotkaid. Kas te mäletate ehk, kuidas noorkotkad ja kodutütred marssisid Vabaduse väljakul 24. veebruaril 1995? Siis peaksite ka mäletama, et lapsed kandsid mis iganes kodukootud vorme nad kuskilt kätte olid saanud.

Esimene asi, millele ma kindral Einselni tähelepanu juhtisin, oli noorkotkaste saluteerimine. Poisid tõstsid oma parema käe tervituseks nii, et see tuletas meelde hitlerlikku tervitust. Mis siis, et nii tervitati ennesõjaaegses Eestis.

Mina kasvasin üles koos eesti noorkotkastega Ameerikas. Me kasutasime rohkem eesti tavasid kui Ameerika skautide omi. Meil olid Eesti ajaloo tunnid ja me rääkisime eesti keeles. Paljud meie skaudijuhid, nagu näiteks NASA teadlane Jyri Kork, kes tegeles Apollo Kuule saatmise projektiga, olid endised Eesti Leegioni mehed. Nad ei õpetanud meid vihkama, vaid nad õpetasid meid enda eest seisma, õpetasid lugu pidama oma kultuurist ja minevikust. Paljud laagrid olid segalaagrid, mulle tundub, et meie vanemad tegid seda meelega, et eesti poisid ja tüdrukud saaksid kokku ja, kes teab, ehk kunagi siis moodustub jälle uus täiesti eesti pere.

1995. a suvel tulid Kaitsejõudude Peastaapi rahvusvahelise skaudiliikumise esindajad Ilmar Pleer ja Harry Tarmo. Nad palusid kindral Einselnil mõtelda sellele, kuidas ikkagi toetada noorkotkaste ja kodutütarde liikumist Eestis, ja viitasid ka saluteerimise viisile. Ka soovitasid nad Eesti kaitsejõududel end mitte siduda noorkotkaste ja kodutütardega. Ma kahtlustan, et kindral Einseln võis kõigest sellest üllatunud olla, kuid igatahes anti mulle korraldus mitte enam tegelda noorkotkastega.

Mina kasvasin üles Lakewoodis New Jerseys, kus eestlaste kogukonna kõrval on suur ortodoksne juudi kogukond. Mulle meeldisid siis kangesti noored juudi tüdrukud, kes töötasid suviti oma kibbutz’ides ja õpetasid nooremaid enda eest seisma. Aga olema valmis seisma, relv käes, ka oma kodumaa eest, kui see maa seisab kõikide inimeste õiguste ja vabaduse eest.



 
Arvamus