2007. a. suvel peetava X noorte laulupeo kunstiliseks juhiks valiti Aarne Saluveer ja tantsupeo pealavastajaks Maido Saar.
Saluveer on paljudele tuntud kui Eesti Televisiooni Lasteekraani Muusikastuudio asutaja ja kauaaegne peadirigent, ETV Tütarlastekoori kunstiline juht, Eesti Kooriühingu esimees ja Rocca al Mare kooli Kaunite Kunstide õppetooli juhataja.
Tema meeskonna ideekavand „Ilmapuu“ tunnistati parimaks, seda peeti väärikaks ja pakutud repertuaarivalikut huvitavaks.
Algab meeskonna koostamine
Nüüd on Aarne Saluveerile tehtud ettepanek valida laulupeo kooriliikide üldjuhid, kellest moodustub suure peo kunstiline toimkond.
Küsimusele, kes tema ideemeeskonda kuuluvad, vastab Saluveer, et see on väga laiapõhjaline: „Seal on koorimuusikuid, kes on laulupidudega tegijatena kokku puutunud, kultuurimänedzhere, õpetajaid ja kultuuripoliitikuid.“
Saluveer nendib, et initsiatiiv oli seekord temapoolne.
„Ma mäletan elamust 1969. aasta laulupeorongkäigust, kus ma pisikese poisina esmakordselt osalesin. 1993. aasta peole kutsus René Eespere mind mudilaskooride üldjuhiks. Tookord oli murrang noorte lauljate pääsemises laulupeole: esimest korda tõime eri kooriliigina laulukaare alla kolm ja pool tuhat 7—10-aastast mudilaskoori lauljat. 1997. aastal oli neid juba 7000. Pean seda väga tähtsaks.“
Aarne Saluveer ütleb, et kõige väiksemate lauljate peole toomine ja ettevalmistamine on olnud talle suur usaldus, aga ka äärmiselt meeldiv ülesanne. „Läinudsuvisel peol olin ühe kõige arvukama kooriliigi, lastekooride, üldjuht. Iga kord olen üritanud midagi innovatiivset ja uut korda saata.“
Seekord tekkis dirigendil mõte, et ta on jõudnud juba kuldsesse keskikka ning võiks proovida suuremat vastutust ja väljakutset ning nii koguski ta kokku meeskonna, kellega tal on ühised mõtted ja soovid.
„Töö alles algab ning palju asju tuleb veel välja mõelda ja paika panna.“
Suur hõimupidu
„Millisena te kunstilise juhina põhimõtteliselt laulupidu näete?“ pärin peo kunstiliselt juhilt.
„Ma arvan, et laulupeo põhiline olemus on see, et ta on suur hõimupidu. Laulupidu on kirjeldatud kui tüviteksti, mille mõjuväli laieneb kogu ühiskonnale. Seda iseloomustab sakraalsus ning ta ütleb meile, et oleme ikka veel üks rahvas, üks püha ja vaba olemisviis. Laulupidu ei ole mõtet uudistada piltide pealt või televisiooniülekandest. Selle tõeline väärtus saab selgeks inimestele, kes seal kohal on, kelle pere või kogu suguvõsa on nendeks päevadeks kohale tulnud,“ arutleb Aarne Saluveer.
Ta rõhutab sõna „päevadeks“. Tema veendumus on, et laulupidu võiks kaasata eel- ja järelfestivale, näitusi, kesta pikemalt.
„Seekord on esineja noorem rahvas. Aga tulema peaksid ka kõik keskealised ja vanemad inimesed, et vaadata oma lapsed üle, kuulata, kuidas laulavad ja lõbutsevad naabrite ja tuttavate lapsed. Uskumatu, aga laulukaare all ja lauluväljakul on terve generatsioon noori! Laulupidu võib olla nii nende omavaheline kui ka eri põlvkondade kohtumispaik.“
Tema meelest on see eelkõige väärtushinnangute küsimus.
„Inimene peab suutma teha olulisi positiivseid valikuid. Ideaalid, mille poole pürgida, peavad elus olema. Kui neid ei ole, siis võib tekkida küsimus, mille nimel sa üldse elad,“ ütleb ta.
Riik peab eksisteerima rahva jaoks
Praegu on kõigi kolme Balti riigi laulupeod võetud UNESCO kultuuriväärtuste nimistusse. On aga olnud kuulda hääli, et viimaks arvatakse nad sealt välja.
„Seda juttu ei saa tõsiselt võtta. Vajame tulevikku suunatud jätkusuutlikku kultuuripoliitilist mõtlemist. Kuivõrd Eesti riik eksisteerib oma rahva jaoks ja kuivõrd ta tähtsustab laulupidu?
Oluline on võrgustiku ja ettevalmistusprotsessi toetamine haridus- ja kultuurisüsteemi kaudu. Kui me toetame täna mis tahes alal tegutsevaid vabatahtlikke ühendusi, siis tuleb eekõige toetada seda süsteemi, mis hoiab püsti meie emakeelset kultuuri ja laulupidu,“ lausub Aarne Saluveer.
Ta on veendunud, et just laulupeod on muutnud võimalikuks Eesti riigi tekke.
„Ma arvan, et 1869 lahvatanud leek viis meid suuresti 1918. aastasse, esimese iseseisvuseni, ja vene okupatsioonist vabanedes aitasid laulupeod rahval end emotsionaalselt taas jõuna tunda.
Jõu ja rahvustunde hoidjana peaks ka riik kõigi oma institutsioonidega hea seisma selle eest, et kõige väiksemad lapsed, keskealised inimesed, kõik auväärsed vanad oleksid laulupeole oodatud ja neil oleks võimalik sinna pääseda,“ on ta kategooriline.
Ütlen, et kujutan ette, kui kurvad võivad olla mõne väikese maakooli õpilased, kel pole õieti lauluõpetajatki ja kes juba sellepärast Tallinna suurele peole ei pääse.
„Loomulikult, iga ala eeldab tööd ja professionaalsust. Muusika on tunnetuskunst ja saab mõistetavaks isikliku kogemuse kaudu. Lapsed on ühtviisi andekad nii maal kui linnas, ma ei näe mingit vajadust neid vastandada. Põhiline eeskuju ja mõjutaja on õpetaja-koorijuhi isik,“ ütleb Saluveer.
Mõned siiski ei pääse suurele peole.
„Siin tulevad tihti vastu rahaprobleemid, öeldakse, et ei jõua rohkem majutada või eelarve ei võimalda rohkem toita. Laulupeo sihtasutus töötab selles suunas, et tagada osavõtuvõimalus võimalikult paljudele.
Selge on aga see, et kui sa laulu selgeks saanud pole, siis laulupeol lavale ei pääse, aga siis ei tohi sellest ka numbrit teha. Siin peaks töötama koos enesetsensuur ja koorijuhi kõrv,“ selgitab ta.
Aarne Saluveer ütleb, et tema ja ta kaastöötajate ülesanne on kõiki dirigente aidata, et võimalik suur hulk koore Tallinna pääseks.
„Ma olen ka väljaspool igasugust ametlikku plaani käinud väikesi koore kuulamas ja nõu andmas,“ räägib tunnustatud koorijuht.
Üks ilusamaid muusikaliike
Tema sõnul on muusika juurde meelitamine või laulurõõmu tekitamine oluline, aga seda pole mõtet lihtsustatult käsitleda. „Selge on see, et kvaliteetne laulmine ei sünni lihtsalt niisama, kui ma üldse ennast kokku ei võta ega pinguta. Vokaalmuusika on üks raskemaid, aga ilusamaid muusikazhanre. Inimene ise on pill, ta peab selle üles ehitama oma mõistuse ja hinge abil, looma oma hääle, oma kõla ja tämbri ning kuulates naabreid, osalema suures inimorelis. See üks keerulisemaid kunstiliike ja on ime, et nii paljud inimesed sellega tegelevad. Müts maha kõigi ees, kes seda teevad, ja jõudu neile, kes aitavad selleni jõuda.
Laulmine, eriti a capella, on nagu ekstreemsport. Seal tekib tunne, et sa lendad, eriti kui sa suure kooriga laulad. Ma arvan, et seda on paljud lauljad kogenud.“
2007. aastal peaks Tallinnas laulukaare all ühiselt „lendama“ rohkem kui 20 000 noort lauljat.
Noorte laulupeo kunstiline juht Aarne Saluveer seob suurpidu rahvuse kestmisega
Eestlased Eestis | 03 Dec 2004 | Tiina SarvEWR
Eestlased Eestis
TRENDING
