Eesti rändkarika laskmises võitnud vanemskaudid Lembitu "Nuiameeste" rühmast
koos võistluse korraldajatega. Vas.: Eerik Randsalu, Rein Reinoja
(varjatud), Mihkel Lõugas, Allan Marley, Raffi Moks ja Kristjan Medri.
Kolmel võistlejal on lisaks karikatele ka medalid kaelas.
Foto: T. Kütti
koos võistluse korraldajatega. Vas.: Eerik Randsalu, Rein Reinoja
(varjatud), Mihkel Lõugas, Allan Marley, Raffi Moks ja Kristjan Medri.
Kolmel võistlejal on lisaks karikatele ka medalid kaelas.
Foto: T. Kütti
Skautlus väljaspool Eestit on kestnud 60 aastat. Meie Kanada malevas tegutsevad kaks lipkonda juba rohkem kui 50 aastat ning tänavu saab seda ka ütelda meie kahe gaidlipkonna kohta. Jüripäeva paraadil kogunetakse, et tunnustada ja tänada juhte, hinnata ja edutada püüdlikke noori.
Presideerivaks malevaks oli Eesti Gaidide Malev Kanadas, paraadijuht ja teadustaja oli Egd Marielle Voksepp. Paraadil osalesid Toronto neli noorteüksust, kokku 118 liikmega. Üksused sisenesid lippudega rivis, marssides skaut-gaidorkestri helide saatel, juht skm. Enn Kiilaspea, saali ülevaatuseks ja tervitamiseks. Järgnes riigihümn orkestri saatel.
Palvuse ja õnnistuse luges ette skm. Evald Oder, mille teksti oli saatnud peapiiskop skm. Udo Petersoo. Jüripäev on gaidide ja skautide püha, pühaku legend on levinud kui näide kristliku kangelaslikkuse avaldusest ning ristiusu sümboolsest võidust kõige kurja üle, sellisena kujunenud ka gaidluse ja skautluse sümboliks. Kodumaal Tori Püha Jüri koguduse juurde on püstitatud tema nimeline ausammas, skautlik noorus hoiab tema aateid siin samuti aus.
Jüripäeval meenutame oma esivanemate kodumaad. Tervitatakse mõttes oma aatekaaslasi kodu-Eestis. Mõttesild kodumaale ühendab kõiki välis-Eesti gaide ja skaute. Gaid Eliis Voksepp ja skaut Veiko Parming esitasid mõttesilla teksti, samas kui tehti suur sõprusring, silmad sümboolselt Eesti poole. Järgnes Eesti hümn orkestri saatel.
Esimese tervituse esitas peagaider Hilja Kuutma, välis-Eesti Gaidide Liidu keskbüroo nimel. Tänavu märgime eesti gaidluse 85. aastapäeva. Võime uhkustundega tagasi vaadata mineviku saavutustele ning rõõmuga püstitada tulevikuks värsked ja kaasatõmbavad sihid. Hindame kõrgelt juhtide aastatepikkust ennastsalgavat panust ning gaiditüdrukute nooruslikku indu ja hoogu meie ühises gaidimängus. Kanname südames gaidluse üllaid põhimõtteid ja ideaale ning astume julgelt edasi rahvuslikul eesti gaidirajal, lõpetas gdr. Kuutma.
Eesti Skautide Liidu poolt tervitas peaskaut, skm. Jaan Lepp, kes andis ülevaate eesti skautluse tegevusest väljaspool Eestit 60 aasta kestel. On säilitatud eesti keel tegevuses, skautide ridadesse on kuulunud üle 15.000 skaudi. On korraldatud 13 ülemaailmset Maailmalaagrit. Kolmes riigis on välja ehitatud kuus laagriala ja tegutsetakse veel kolmel maal 500 liikmega. Skm. Lepp toonitas, et püsivuse on taganud juhid ja lastevanemad, kelledele avaldas tänu. Need 60 aastat on olnud viljakad — kõigile tegijatele südamlik tänu ja tunnustus eelnevate aastate ja aastakümnete panuse eest.
Skm. Lepp luges järgnevalt ette tervituse Eestist, mille oli saatnud Eesti Skautide Ühingu peaskaut, skm. Kristjan Pomm. Samuti andis ta noortele edasi Eesti Skautide Malev Kanadas vanema skm. Ervin Aleve tervitusi. Skm. Alevel oli see esimene jüripäeva paraad 50 aasta jooksul, kust oli sunnitud tervislikel põhjustel puuduma.
EKNi esimees nskm. Avo Kittask tervitas Eestlaste Kesknõukogu Kanadas nimel, meenutades omaenese 1964.a. osalust suurlaagris Rootsis. Skaudid ja gaidid olid esimesed, kes korraldasid ülemaailmseid eestlaste kokkutulekuid paguluses. Skautluse roll noorte rahvuslikus kasvatuses on oluline, isamaa eest ollakse tänagi väljas. Nskm. Avo Kittask tõi noortele kingituseks Kaitseministeeriumi poolt koostatud ja välja antud õpperaamatu.
Et noorte ja külaliste tähelepanu hoida, pakkuda vaheldust kõnedest ja tervitustest, viidi läbi ühine sõbralik kartulikoorimise skaudimäng orkestri saatel.
Jüripäeva edutused hindavad tehtud tööd, nende esitus tiivustab malevate ridades nooremaid tuleviku saavutuse suunas. Malevate ringkirjad loeti ette malevate sekretäride poolt, EGMKst ngdr. Tiiu Nõmmik ja ESMKst skm. Ants Evard. Samuti tehti teatavaks laske ja salgavõistluste tulemused. Edutuste nimekirja ja teenetemärkide saajate nimestu leiate meie lehe järgmisest numbrist.
Viimaseks andis gdr. Siiri Lepp üle Eesti Gaiderite Kogu Kanadas Koondise toetusaktsiooni ümbrikuid eeloleval suvel Eestisse minejatele, Rännumaa laagris osalejatele. EGKKK toetab samuti kohalikke lipkondi.
Lõpetuseks teatas Egd Marielle Voksepp, et traditsioonilise koosviibimise asemel toimub kohe peale paraadi EGKKK 50. aastapäeva pidulik koosviibimine koos einega noorteruumis. Noorte üksused lahkusid paraadilt uljalt tribüünist mööda marssides, reipalt ja rõõmsalt kinnitades Eesti skautluse ja gaidluse elujõulist tulevikku võõrsil.
