Ära toitu mata, arvuta (calculate) toidu matat!Oh, kooli/aeg! Sa tulid! Ruttu on vaja võikusid teha.
VÕIKU on või/leib. Paljud eestlased söövad hommik/söögiks võileiba. (Putru ja pann/kooke ja mune muidugi ka.) Võileib hommikul võib tunduda naljakas, sest teie pool ookeani süüakse hoopis lõuna ajal, kesk/päeval võileibu. Ja tavaliselt on need kodunt kaasa toodud. Soe kooli/lõuna, mida Eesti laste/aedades ja koolides pakutakse ei ole kunagi võiku. Seal on iga/sugu suppe ja muud toekat (
substantial) ja rukki/leiba alati kõrvale, aga mitte võikusid. Kui õhtul koolist koju jõuad, vaat siis on taas võiku kiire keha/kinnitus (söök). Või õhtu/pimeduses sooja tee/tassi kõrvale.
Nagu näha, tuleb nende tegemisel ette üllatavalt palju matemaatikat ehk
MATAt, nagu kooli/noored ise lühendatult ütlevad. Matemaatika lühend võiks ju olla MATE, aga ei, mate on hoopis üks tee-moodi jook kuivatatud mate/puu lehtedest, mis pärineb Lõuna-Ameerikast.
Sõna mate (hääldatakse ma-tee – rõhk viimasel silbil) tuleb ketšua/keelsest sõnast ,,MATI“, mis tähendab pudel/kõrvitsat (
bottle gourd, calabash). Nii et Peruus, kus ketšua (
Quechua) keelt räägitakse, et ole Mati poisi ja mehe nimi, vaid hoopis vana kultuur/taim, mille seest (eelnevalt õõnestatuna (
hollowed out) ja kuivatatuna) mate/piirkonnas elav guaranii polis/rahvas seda jooki jõi – see/pärast hakkasidki hispaania vallutajad nimetama jooki mateks. Matel on ka oma eriline kõrs (
straw), mille nimi on bombilla, bomba või massasa, olenevalt sellest kas sa räägid hispaania, portugali või araabia keelt. Mate/kõrre otsas on väike sõel (
sieve), et mate (lehtede) puru ei satuks suhu (suu sisse). Huvitav, kui tilluke protsent mate/purust siiski jõuab läbi sõela suhu?
Protsent on üks
SAJANDIK (
one hundredth) arvust, kogumist, tervikust või muust, mida tähistab protsendi/märk - %. Sõna ,,protsent“ tähendab ,,saja kotha“. Kui palju on siis näiteks kaks sajandikku saja/jalgsest (
2 hundredths of a centipede)? Kaks pisikest kiiresti vudivat (liikuvat) jalga! Seda saab arvutada (
to calculate) oma peas;
KALKULAATOR võib kooli/kotti jääda.
PINAL (
pencil case) ka.
Ilmselt olete harjunud, et kodus võib teha pähkli/või võikusid, KUI keegi teie maja(pidamise)s ei ole pähklite vastu allergiline. Usu või mitte, Eestis ei ole palju juttu pähkli/allergiast ja hoiatusi (silte), et viibite pähkli/vabas kesk/konnas (
nut free zone) on pea/aegu võimatu leida. See/tõttu ei pilguta keegi silmagi, kui sul on selja/kotis kooli kaasa toodud pähklivõi võileib või kotike pähklite segu ,,tudengi einet“ või šokolaadi pähklitega.
Meie lapsed õppisid pähkli/võid sööma suviti Kanadas. Raske on öelda, kui paljudele lastele see Eestis meeldib või tavaline on. Hea ja kvaliteetne pähklivõi(e) – võie tähendab määret (
spread) – on küllaltki Kallis, võrreldes näiteks juustu ja vorstiga. Aga selles on palju VALKU ehk proteiini, mis on eriti oluline näiteks taime/toitlasele (
vegetarian). Nagu ka HUMMUS ehk KIKER/herne (
chickpea) võie. See on ka nüüdseks täitsa tavaline kaup Eestis, mida õnneks (
luckily) leiad igas suuremas toidu/poes.
Küsisin taas meie pere 8. klassi astunud tütrelt õpi/ainete (
school subjects) slängi kohta. Sain teada, et lisaks
MATAle on eesti keel
ESTA, inglise keel
INKA, geograafia (mina ütlen maa/teadus!) on
GEO ja kehaline kasvatus (
phys.ed.) on
KEKA. Küsisin veel, kas tema keka ÕPS (õpetaja) on
KEKATS, aga ta ei saanud aru, mida ma küsin. Kekats on edev (
vain) ja teiste silmis veidi narr (
chuckled at), kerglane (
superficial) inimene.
Sinu vana/vana/isa võis öelda kirevalt (
in a colourful manner): ,,Eka-keka on niisuke kekkadi-vei või ke(h)ken/püks, niisuke eputrilla, kekats, noh!“ Loodetavasti tuleb 8. klassi kirjanduse (
literature) tunnis see sõna kuskil ette ja saab tuttavaks. TikTokis sellistest asjadest juttu pole. Eka-kekal on selle eest uue ajastu (
era) tõlgendus (
interpretation) – kehaline kasvatus Eesti Kunsti/akadeemias. Tere, kool!
Riina Kindlam
