Selle fotoga sooviti paar aastat tagasi „KENA MUNADE KOKSIMIST!“ Sõnum saadeti Saaremaalt Karja külast, Karja pagarist laia maailma. KENA on saarlaste (Saaremaa islanders) üks lemmiksõna. Neile meeldib näiteks öelda „KENA KEIK!“ See tähendab, et kõik („keik“) on väga hästi.
KOKSIMINE
Kas te mune koksite? Lööte „koks-koks“ nii, et üks hoiab keedu/muna (hard boiled egg) otsa kõvasti käes ja teine lööb oma muna otsaga. TÖMBID otsad (the bottom, rounded side) vasta/misi ja siis TERAV (pointy) ots teise terava vastu. Võidab see, kelle muna terveks jääb.
Ja mis siis saab? Siis KOORITAKSE munaKOOR maha ja süüakse. Mõned koksivad ainult liha/võtte/pühade ajal (at Easter), täpsemini siis üles/tõusmis/pühal (Easter Sunday). Võib-olla see on ainus (the only) aeg, kui komme meelde tuleb. Aga keegi ei keela mune koksimast iga kord, kui KEEDUmune sööte.
TRIKID JA NIPID
Kogu aeg proovitakse midagi uut välja mõelda. Nii teaduses (science) kui ka äris (in business). Proovitakse väikseid trikke ja nippe, mida võiks tõlkida kui gimmicks, aga mitte alati. Vaja on tähelepanu (attention) tõmmata. Laulge, see on teile kõigile tuttav: „Mu leival on kolm nurka, kolm/nurkne on mu leib. Kui poleks tal kolm nurka, siis poleks ta mu leib.“
Kolmnurkne leib või sai ei ole nii eriline. Miks? Sest tihti/peale lõigatakse algne (the initial) RUUDU/kujuline (square) leiva tükk ühest nurgast teise pooleks ja siis ongi olemas kaks kolmnurka! See on ilus. See mõjub hästi. Isu/äratavalt (appetizingly). Aga Karjas Saaremaa saare peal KÜPSETATAKSE leiba, mis tuleb ahjust juba kolmnurksena. Küll tahaks näha, kuidas see vorm välja näeb. Ei, mitte gaidi- või skaudi/VORM vaid leiva/vorm. Sellele ei ole õmmeldud riidest märke. See on tavaliselt metallist – bread või loaf pan. Kooki küpsetatakse ka vormis. See meenutab sõna form. The vorm forms the form. See sõna pärineb saksa/keelest.
Aga mida ERILIST annab teha kolmnurksete leiva/tükkidega? Kas olete kuulnud VÕI/LEIVA/TORDIST? See on rootslaste geniaalne (ingenious, brilliant) välja/mõeldis nimega smör/gås/tårta. Smör on rootsi keeles või, smörgås on võileib ja tårta on tort. Sarnaseid asju on nimetatud sandwich loaf. Leiva/viilude vahele määritakse iga/sugu määrdeid (savoury spreads) ja majoneesi, juustu, liha, krevette (shrimp), kala, muna/viile ja muud imelist. LAOTAKSE palju KIHTE (layers) ja pärast kaunistatakse pealt iga/sugu rohe/(lise)/kraamiga.
KOLMnurksetest leiva/viiludest annab ime/lihtsalt laotada ÜMMARGUST võileivatorti! MUST/KUNSTI/TRIKK! (Black magic.) Rootsist pärit võileiva/tort on populaarne ka Eestis, Soomes ja Islandil (Iceland) – õpin Vikipeediast – ning see sobib eriti hästi lihavõttepühadeks, kuna on kaunistatud nagu jäneste unistuste SALATILETT (salad bar of their dreams).
PÕRANDA ja VORMI/LEIB
Mõned leivad küpsetatakse põrandal (on the floor). AHJUpõrandal – the „floor“ of the bread oven. See sarnaneb pitsale (pizzale), mida näete restos (restoranis) puudega köetud (wood-burning) pitsa/ahju põrandal ja mis pika varrega (handle) puidust (puust) labidaga välja võetakse. Leiva/LABIDAS (ka leiva/lasn) on vana kasulik ese. Kooki tõstetakse koogi/labidaga. Kraavi kaevatakse ka labidaga (shovel, spade).
Leiva PÄTS (loaf) võib olla nii vormi/leib kui põranda leib. Põranda/leib on madalam ja „vabam“, seda ei piira vormi küljed. Sel(lel) on armas ümar kuju, umbes nagu kass, kes lamab, käpad kõhu all. Kas see vaba vorm peegeldub (is it reflected) ka maitses? Ei tea, aga inimesed tunduvad eelistavat üht või teist. MAITSE ASI. (It’s a matter of taste.) Võib-olla ka esteetika (välja/nägemine). Viil võib olla kas piklik või rohkem ruut. Vanasti hoiti leivapätsi ühe käega vastu rinda ja teisega lõigati.
Karja pagarid annavad teada oma kauba/autodel (kaubikutel) (delivery trucks) ja leiva/pakkidel, et IGALE PÄTSILE ON TEHTUD PAI (has been patted / stroked). Aga mitte ainult nii, et mustrid (patterns) leiva/koorukesel (crust) peal. Vaid nii, et päts tunneks end hästi. Ikka patsutad ja ütled mõne hea sõna. Leivad just/kui tuduks (magaks) magusat und, kui nad on lina alla pandud soojas kerkima (to rise).
PORGANDID KARJAS
Jänesed elavad metsas, KÜÜLIK öeldakse kodu/jänese kohta. Vabad jänesed on (andnud? müünud?) Karja pagaritele oma sala/retsepti – puistata (toss, scatter, sprinkle) leivataina sisse väikseid porgandi/GRAANULEID. Need on 100% ehtsad (päris) kohalikest (local) porganditest; arvata võib, et veidi kuivatatud. Väga oranži värvi ja magusad.
Panna head ja paremat leiva/tai(g)na sisse ei ole uus mõte. Seemneid (seeds) pannakse nagu/nii, aga Eestis on ajalooliselt tehtud ka LIHAleiba (väikeste peki/tükkidega), jõuludeks puu/vilja/leiba (rosinate, pähklite ja aprikoosi/tükkidega) ja Karja pagarid küpsetavad ka PEEDI/leiba. Nad ei ole Eestis ainsad. Muidugi on šokolaadi/tükke ka musta leiva sisse sulatatud.
Eestlastel on tihti väga raske süüa, kui pole leiba, just musta leiba toidu kõrvale ampsata (to bite, chomp) – AMPS! Meie laste 87-aastane Mamma palub leiba toidu kõrvale isegi siis, kui sööme mingit ida/maist (Asian) riisi- või nuudli/rooga (dish) või pastat. Ta ei saa ilma hakkama. Ja ta on väga õbluke (väike, slim). Võib-olla on see selle/pärast, et ta sündis ja kasvas umbes 12 kilomeetrit Karjast. Siis muidugi ei olnud Karja pagari/äri, see sai möödunud (last) aastal 30-aastaseks.
Vanasti tegid kõik pered maal ise leiba. Aga KARJAS käis Mamma küll. Siis ei olnud ta kellegi Mamma, vaid lihtsalt Helgi. Ta käis Karjas – külas nimega Karja – sest sealsel surnu/aial (cemetery) puhkavad tema esi/vanemad. Ja ta käis päris karjas. KARJAS KÄIMINE tähendab KARI/loomade (herd of animals) eest hoolitsemist ja nende viimist KARJA/maale (to pasture) sööma. See, kes valvab karja / käib karjas, on KARJANE (shepherd), karjus, ka karjaLAPS, karjaPOISS või karjaTÜDRUK.
Karja/lapsel oleks kerge võtta karja kaasa keedu/muna ja leiba. Ja porgandi. Kui sa täna ütled „Ma käisin Karjas,“ siis tõe/näoliselt (most likely) on see suure algus/tähega – ikkagi küla nimi. Aga rääkides keegi ei tea... äkki käisid Karjas karjas ja veetsid mõnusalt aega kohalike Karja kandi lehmadega.
Need munad, mis esimesel fotol, on värvitud SIBULA/koortega (onion skins). Seda on ka ammu tehtud. Karjas, Saaremaal, Eestis ja sealt kaugemale, kaugemale viidud, sinna, kus sina praegu pühade/mune sibula/koortega riide/tükkide või SUKA (stocking) sisse tihedalt (tightly) mässid (keerad) ja siis ära keedad. ÜLLATUS/muna!
Riina Kindlam, Tallinn
NOORTE NURK: Jäneste sala/retsept
Eestlased Kanadas | 27 Mar 2024 | Eesti Elu
Eestlased Kanadas
TRENDING
