Kauge lehe/lugeja – kes Eestist kaugel elab – võiks eeldada (assume), et Eesti president postitas selle foto seoses (in connection with) Halloweeniga. President Karis ja tema abi/kaasa proua Sirje Karis külastasid 29. oktoobril Kala/maja (linna/osa) muuseumi Tallinnas, kuid mitte Halloweeni pärast. Isegi mitte Eesti sarnaste (similar) vanade SANTIMISE (mumming, guising, trick or treating) pühade mardi/päeva (10. november) ja kadri/päeva (25. november) pärast.

Presidendi/paar armastab muuseume. Nad mõlemad on varem olnud suurte ja oluliste (noteworthy) Eesti muuseumide juhatajad (directors). Ühtlasi (sama/aegselt, simulateously) õnnitlesid nad Kalamaja muuseumi, mis võitis tänavu (selle) aasta Euroopa muuseumi auhinna kategoorias parima kogu/konna (community) preemia: The Silletto Prize for Community Participation and Engagement (kogu/konna osalemime ja kaasamine). Kalamaja muuseumi kogu (collection) on olemas tänu selle asumi (linna/osa, neighbourhood) inimestele, kes on neid annetanud (donated). Ka rott on annetatud.

Muuseumi muumia – muumuu

On KUMU (kunsti/muuseum), on VEMU (Välis-Eesti muuseum) ja on ka MUUMUU. See võiks olla lehm (cow), aga nii võiks ka nimetada muuseumis paiknevaid muumiaid. Lähimad paljudele lugejatele on ROMis, Royal Ontario Muuseumis Torontos, aga igal endast lugu/pidaval (self-respected) muuseumil on muumia. ROMil Egiptusest ja Kalamaja muuseumil kõrvalmaja keldrist (basement).

Kalamaja rott sai muumiaks kogemata (by accident) või juhuse läbi (by chance). Kohas, kus ta oma viimase hinge/tõmbe (last breath) tegi, olid head olud (conditions), nii et laip (corpse) sai aega/mööda kuivada: piisavalt (küllalt) soe ja kuiv.

Muistsed (ancient) egiptlased olid mumifitseerimise meistrid (masters of mummification). Arvatakse, et see araabia/keelne sõna mūmuiya(h) pärineb (derives from) pärsia/keelsest (persian) sõnast, mis tähistab aineid (substances) asfalt või bituumen. Sõna/tüvi (root) mūm tähendab vaha (wax).

Surnu/kehad (dead bodies) on muumiatena säilinud (preserved) kas konserveerimise tõttu (PALSAMeerimine, emBALMing) või on nad ise konserveerunud (are preserved) tänu erilisele kesk/konnale (special environment) – kuivamine kuumas liivas või kõrgetes mägedes, äkiline külmumine (sudden freezing) või soo põhja jäämine (being submerged in a swamp).

„Surnu/kehad palsameeritakse peamiselt rituaalsetel ees/märkidel, kuid mitte ainult. Vanas Egiptuses oli laialt levinud loomade palsameerimine ja Egiptusest on leitud üle miljoni looma/muumia, kellest paljud on kassid. Kuid egiptlased palsameerisid teisigi loomi, isegi krokodille,“ kirjutab Vikipeedia.

Jõukad (rikkad) inimesed lasid Vanas Egiptuses kemikaalidega töödeldud (treated) surnu/keha mässida (to wrap) kanga/ribadesse (strips of cloth), mille kihtide (layers) vahele määriti VAIKu (resin), vaha (wax), TÕRVa (tar) ja/või bituumenit (bitumen). Vaeseid surnuid ei mähitud kangasse.

Õudus on vaataja silmades

Õudus on horror. Õudne on hirmus. Õudus/film on horror movie, slängis lihtsalt „õudukas“. Aga mis on õudne? Oleneb, millesse sa usud ja mida sa kardad; mida pead loomulikuks (natural) ja isegi huvitavaks (interesting) ja mida häirivaks (upsetting). Nii võiks öelda, et õudus on SUHTELINE (relative). Õudus võib mõjuda (effect you) silmade, kõrvade või muude meelte (senses) kaudu. Kui õudus jõuab silmadesse, siis süda vajub SAAPA/SÄÄRDE – your heart sinks into your bootleg. Selline on eesti/keelne väljend hirmu (fear) kohta. Hirmul on suured silmad („fear has large eyes“) on teine.

Sügisel (in the fall) kui udu (fog) maad mööda liikus, ootasid eestlased oma esi/vanemate vaimusid (spirits of their foreparents) külla. Nad ei kartnud, vaid austasid (honoured, respected) neid. Selle/pärast on eestlastele Halloweeni hirmutamise komme natuke võõras, aga hirmutamine on ka põnev ja selle/pärast üle/maailmselt lastele ka HIRMsasti (terribly) meeldib.

Novembris (hinge/kuul) tulevad Eestis veel mardi/päeva mardi/sandid ja kadri/päeva kadri/sandid, kes JOOKSEVAD marti ja kadrit. Sellised tegelased ei ole võõrad ka näiteks Suurbritannias, kus neid nimetati MUMMERS, kuid mitte sõnast mummy. Nad olid naljakalt riides, et neid ära ei tuntaks (guised, guisers), aga mitte päris kollid (monster, beast), kellel veri tilgub. Sõna mummer ja mumming on segu prantsus/keelsest sõnast mask (momer, momon) ja vana inglise mommen (to mutter, be silent). Ühe/sõnaga MÕMISEJAD. Mõmm-mõmm, muu-muu ja nii edasi. Näitleb, ilma et kõneleb (räägib). Siit tuleb ka väljend „mum’s the word“ – olen tasa, vaikne, vagusi, tõmban egiptuse muumia kombel riide/riba ümber pea ja suu ning pean suu (kinni) (will button my lip). Eesti mardi- ja kadri/sandid aga ütlevad mõistatusi ja laulavad, ei pea suud.

Riina Kindlam





Siit/kaudu saab lugeda ROMi muumiate kogust: https://www.rom.on.ca/en/colle...

Kalamaja muuseumi tutvustavat videot näeb SIIT > https://lasteekraan.err.ee/160...
Inglise keeles siit

Eestlased Kanadas

TRENDING