See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/noorte-nurk-paat-taat-on-kokku-bataat/article60574
NOORTE NURK: Paat + Taat on kokku bataat
13 Oct 2023 Riina Kindlam
Peo/täis kuivatatud bataadi/laastusid. Need on oranži värvi nagu lepa/puust (alder) saetud kettad. ,,NÄMM!“ ütleks kobras (beaver). Fotod: Riina Kindlam - pics/2023/10/60574_001_t.jpg
Peo/täis kuivatatud bataadi/laastusid. Need on oranži värvi nagu lepa/puust (alder) saetud kettad. ,,NÄMM!“ ütleks kobras (beaver). Fotod: Riina Kindlam
Kas te BATAATI lõikus/tänu/pühal (Thanksgiving) sõite? Aga paadiga käisite sõitmas? Äkki võtsite kaasa Taadi? Mõni kutsub oma vana/isa Taadiks. Taadid tihti aerutavad või sõuavad paremini kui nende väikesed mugulad ehk ümmargused ,,kartuli/lapsed“. Selle/nimeline tore raamat on olemas, Ilon Wiklandi poolt Rootsis kirjutatud ning eesti keeldegi tõlgitud, kuna Ilon Wikland on eestlane. Tema nimeline ,,Iloni Imede/maa“ teema/keskus asub Haapsalus.

Bataadi teine nimi on MAGUSKARTUL. See on palju kergemini mõistetav – sweet potato – selge pilt! Nime on see saanud ladina/keelsest Ipomoea batatas. See batatas on väga ,,patato“ sarnane ja see on üks toit, mis sobib imeliselt sügisel lauale, sest ta on sügise värvi nagu ka KÕRVITS (pumpkin), porgandist rääkimata.

Kartulid paljunevad mugulatena. MUGUL (tuber) on mõnede taimede juure või varre (stem) lihakas toit/aine/rikas (nutritious) jämenenud osa; (harilikult kasutatakse seda sõna kartuli/mugula kohta). Kartuleid (ka magusaid) võib süüa keedetuna, pudruna (mõni ütleb peenelt PÜREE), ahjus küpsetatuna, praetuna, friteerituna (frii/kartulid ehk ,,friikad“ – french fries) ja kartuli/krõpsudena (chips). Siis ei ole need enam väga vitamiini/rikkad ja iga/sugu muud kraami on neile juurde lisatud.

Mida eredama (brighter) värviga üks juur/vili (root vegetable) või aed/vili (vegetable) on, seda rohkem väge (power) selle sees on. Nii on ka krõpsudega. Kui peab krõpsutama, siis olgu krõps oranž või tume/punane peet. Nii leppisin minagi, kui kõht hakkas KORISEMA teel lõikus/tänu/püha õhtu/söögile Eestis 7. pori/kuul (oktoobril).

See meele/olukas (cheerful) püha ei ole tuntud vaid Kanadas oktoobris ja USAs novembri lõpus. Ka Eestis oli tänavu pühapäev, 8. porikuu lõikustänupüha, aga see on kirjas vaid kiriku/kalendris ning ära/mainitud (mentioned) ja tähistatud (celebrated) ka kiriku tegevuste raames. Kuna eriliste roogade (toitude) söömine ei ole Eestis selle päevaga seoses kombeks saanud, siis ei ole ka tekkinud selle ümber kindlaid traditsioone. Kuid eestlased, kes Kanadas sündinud või elanud, hoiavad selle püha kombeid ja kogunemist au sees ka Eestis.

Viljandis peetakse igal aastal lõikus/tänu/pühal pärimus/muusika (folk) LÕIKUS (harvest) pidu. Nii ka tänavu ning seal jagatakse pärimus/muusika au/hindu (awards), mille nimeks on etnoKULBID. Kulbiga jagatakse ka kõrvitsa/püree/suppi. Või kallatakse (valatakse) kartulitele seene/sousti. Tänavuste etno/kulbi võitjatega saab tutvust teha siit: https://kultuur.err.ee/1609125... ning kogu lõbusat au/hinna/gala kontserti on võimalik järel/vaadata ETVs.

Riina Kindlam, Tallinn

See foto on Eestis, Raplas tehtud, aga paki peal on puhta soome keel! Ostetud on see kauplusest nimega Prisma, mis on soome toidu/poodide kett. Mis meil on BATAAT, on neil bataatti ja mis teil on chips, neil on sipsi. Eesti keeles oleks nende nimi bataadiKRÕPSUD. Krõpsud krõbisevad peos ja suus. Soomlased on neile lisanud meri/suola; see on siis mere/sool. Paki ees on päris ehtne (genuine), aus MUGUL/köögi/vili bataat ehk maguskartul, mis ära keedeti ja lõikus/tänu/püha lauas hapu/koorega pintslisse pandi (ära söödi).  - pics/2023/10/60574_002_t.jpg
See foto on Eestis, Raplas tehtud, aga paki peal on puhta soome keel! Ostetud on see kauplusest nimega Prisma, mis on soome toidu/poodide kett. Mis meil on BATAAT, on neil bataatti ja mis teil on chips, neil on sipsi. Eesti keeles oleks nende nimi bataadiKRÕPSUD. Krõpsud krõbisevad peos ja suus. Soomlased on neile lisanud meri/suola; see on siis mere/sool. Paki ees on päris ehtne (genuine), aus MUGUL/köögi/vili bataat ehk maguskartul, mis ära keedeti ja lõikus/tänu/püha lauas hapu/koorega pintslisse pandi (ära söödi).
Märkmed: