Jüripäeval ja -ööl on mitu tähendust eesti keeles. Rahvakalendri kohaselt on siis maarahval põllutööde algus. Ajalooraamat jutustab sel ööl alanud talurahva ülestõusust a. 1343. Tänapäeva skautlikele noortele tähendab jüripäev talvise sisetegevuse lõppu ja välitegevuse algust.

Eesti skautide ja gaidide malevad Kanadas on jüripäevale lähedasel nädalalõpul pidanud paraade linna parkides, sõjaväe hallides ja viimastel aastatel Toronto Eesti Majas. See on ka ainuke pidulik rivistus Välis-Eestis, nagu nüüd paraade mõnikord kodumaal kutsutakse. Teistes eestlaste asukohamaades, kus on gaidide ja skautide organisatsioone, toimub jüripäeva tähistamine vastavalt kohalikele võimalustele. Eestis sõidetakse jüripäeval üleriiklikult ühte linna, sel aastal Pärnu ja Tori piirkonda.

24. aprilli varasel hommikutunnil Eesti Maja kristallsaali kogunenud noorteväge juhatas nskm. Tarmo Remmel Kalevi skautlipkonnast. Mõni minut pärast kella 10 marsiti üksuste kaupa suurde saali, kus ootas pealtvaatajaskond. Marsimuusikat ja riikide hümne mängis malevate puhkpilliorkester skm. Enn Kiilaspea juhatusel. Rivis olid gaidlipkonnad Rajaleidjad ja Põhjala Tütred ning Gaidmaleva juures tegutsev eelhellakeste pere Õrnakesed. Rivi paremal tiival seisid skautüksus Lembitu Malev ja Toronto Kalevi skautlipkond. Kõik üksused koos juhtidega ning Kanada, Eesti riigilippude ja gaidi-skaudi lippudega — vaatepilt, mida harva näeb Torontos.

Üksuste ülevaatuse viisid paraadi juhi nskm. Tarmo Remmeli saatel läbi peaskaut skm. Jaan Lepp, peagaid gdr. Hilja Kuutma, Skautmaleva juht skm. Harold Kivi ja Gaidmaleva juht ngdr. Silvi Verder. Järgnes Kanada hümn.

Palvuse pidas kodumaalt Kanadas puhkusel viibiv Eesti Kaitsejõudude peakaplan skm. Tõnis Nõmmik.

Jüripäeval meenutavad eesti skaudid ja gaidid üle maailma oma esivanemate kodumaad ja sealseid aatekaaslasi tseremooniaga, mida nimetatakse mõttesillaks. Sõprusringis, nägudega Eesti poole, kuulati jüripäevaks 2004 Kanada eesti skm. Evald Oderi luuletust, mille esitasid gaid Sandra Vanaselja ja skaut Veiko Parming. Mõttesild lõppes Eesti Vabariigi hümniga orkestrilt.

Esitati nii suulisi tervitusi kui loeti ette kirja teel saabunuid.

Pärast tervitusi järgnes paraadi oodatuim osa, mida nimetatakse „kullasõjaks“, mille all mõeldakse jüripäeva edutuste, aasta jooksul toimunud mitmesuguste võistluste tagajärgede teatavakstegemist ning auhindade ja märkide väljaandmist.

Lõpuks jagas Eesti Gaiderite Kogu Kanada Koondise juhataja gdr. Siiri Lepp välja toetusümbrikud mõlemale gaidlipkonnale ja Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsile.

Artikkel on täisversioonis Eesti Elu paberväljaandes.

Märkmed: