Allpool valikuline kokkuvõte teistes väliseesti lehtedes viimasel ajal ilmunud kirjutistest, mis võiksid ehk meiegi lugejatele huvi pakkuda.
Rootsi Eesti Päevaleht
• 30. juuni leht teatab, et alates eelolevast sügisest lõpetatakse eesti keele õpetamine Stockholmi Ülikoolis. Miks? Eesti keele õppejõud Ülle Langel ütles, et juba 2003. a. tehti Stockholmi ülikooli rektorile ettepanek väikekeeled „kokku lükata“ Stockholmi ja Uppsala piirkonnas. 1. jaanuarist 2006 see eesti keele osas toimubki. Eesti keele õpetus jätkub edaspidi vaid Uppsalas. Teine õppejõud Uno Schultz räägib, et Stockholmis on eesti keele õppijate seltskond väga kirju — 18-aastastest noortest kuni pensionärideni välja — on nii eesti päritoluga inimesi kui ka neid, kes seda keelt ei valda, kuid tahaksid töö või abielu tõttu õppida. Eelolevaks sügissemestriks laekus eesti keelt õppida soovijatelt 42 avaldust. Intervjuust Ülle Langeli ja Uno Schultziga jääb mulje, et mõlemal on kahju eesti keele õpetamise lõpetamisest Stockholmis ja kuigi Uppsala pole Stockholmist eriti kaugel, on tudengitel oma töö ja muu elu kõrvalt üsnagi tülikas seal õppida.
• Samast lehest loeme ka, et 11. juunil peeti 45 aastaseks saanud Koitjärvel juubelihõngulist suvepäeva, kuhu tuli kokku ca 100 inimest. Päev algas rannavõrkpalliturniiriga, keskpäeval koguneti Metsakirikusse, kus toimus jumalateenistus. Aktusel laulis Göteborgi Eesti Segakoor Eva Rummo juhatusel. Aktusekõne pidas Elmar Ojaste, kes rääkis Koitjärve saamisloost ja arengust. Kõneles ka EV suursaadik Rootsis Jüri Kahn. Laulsid veel Tallinna lipkonna lapsed Göteborgi Eesti lastekoori nime all. Hiljem nauditi maitsvat toitu. Muutlikule ilmale vaatamata toimus traditsiooniline jalgpallimatsh laste ja vanemate vahel. Loo lõpus kinnitatakse, et eesti vaim elab edasi nii Koitjärvel kui ka iga pidulise hinges.
• Sama lehe 14. juuli väljaandest loeme, et 9.—12. juunini viibisid Saaremaal ja Muhul ojamaalased ehk saadikud Gotlandi saarelt. Nende eesmärgiks oli ühe huvitava ja kasuliku projekti käivitamine — koondada Läänemere piirkonna haputaignaleiba küpsetavad pagarid ühise kaubamärgi alla.
Nii köetigi esmakordselt 40 aasta järel Muhus Linnuse küla Kaldma talus jälle leivaahju ning astjatesse pandi kerkima kaht erinevat sorti taignad, üks Gotlandi, teine Muhu retsepti järgi valmistatud. Leivad valmisid põhiliselt muhulanna Inna Sooääre ja 25-aastase staazhiga ojamaalase Erik Olofssoni käe all. Leibu küpsetati paarikümne ringis rabarberilehtedel, sest kapsalehti sel ajal aias veel polnud. Kiitust teenisid mõlemad leivameistrid. Jagati leivaküpsetamise kogemusi ja vahetati retsepte. Oldi ühel meelel selles, et poest ostetud leivad kodusküpsetatutele maitse ega kvaliteedi poolest vastu ei saa.
• Viimaselt leheküljelt on lugeda, et Eesti esisuusatajanna Kristina Shmigun on juba valmistumas Torino taliolümpiaks. Teda aitab selles Rootsi treener Inge Bråten, kelle käe all võitis Norra koondis 1990-ndatel aastatel 17 kuldmedalit.
Saksa eestlaste ajaleht Eesti Rada
• ... teavitab oma lugejaid aprilli-mai numbris Helleraus, Dresdeni lähedal 27. mail toimunud festivalist, kus lõid kaasa nii kohalikud eestlased kui parajasti Saksamaal viibivad tudengid. Külalistele tutvustati Eestit ja meie kultuuri, pakuti kiluvõileibu ja Kalevi komme; lindi vahendusel oli huvilistel võimalus kuulata eesti muusikat.
• Pikemalt on juttu Annabergi lossis peetud kultuuripäevadest. Refereeritakse seal esinenud Ukraina Eesti Seltsi esinaise Mare Litnevska ettekannet, milles käsitleti eestlaste elu-olu Ukrainas. Eesti Kirjandusmuuseumi direktriss Krista Aru kõneles teemal „Iga inimese elu on tükike ajaloost“, milles rõhutati mälestuste kirjapaneku tähtsust.
Vahelduseks peeti kohvipause, musitseeriti koos ja kuulati luulet.
Viimasel päeval toimus jumalateenistus ja kultuuripäevade lõpetamine olnud pisut melanhoolnegi.
• Viimasel leheküljel on õige erakordne uudis. Ajal, mil paljud väliseesti koolid on lõpetanud tegevuse, on Tiina Kälissaar Hamburgis organiseerimas uhiuut eesti kooli, mille vastuvõtu ja tegevuskava kohta antakse lehes infot.
Austraalia eestlaste Meie Kodu
• ... edastab 26. juuni lehes ülevaate sellest, kuidas Adelaide'i eestlased tähistasid kohalikus Eesti Majas võidupüha ja jaanipäeva. Kokku tuli nelja generatsiooni esindajaid. Peeti kõnesid, austati kangelasi, laulis koor. Pakuti kohvi ja kooke, müüdi käsitöid ja nauditi rahvatantsijate esinemist. Üdini positiivse loo autor Maia paneb seda kõike imeks. Meil jääb üle vaid temaga nõustuda — Austraalias elab eestlus edasi!
• Nii nagu Torontoski, meenutasid kolme balti rahva esindajad ka Austraalias, Adelaide'is 11. juunil küüditamise aastapäeva.
USA-s ilmuvast Vaba Eesti Sõnast
• ... selgub, et New Yorgi Eesti Maja lõpetas hooaja hoogsa peoga, kus esinesid noorematest väliseestlastest koosnevad bändid.
• Samas, 26. juuni lehes on juttu on ka 14. mail Baltimore'i Eesti Majas toimunud tujuküllasest simmanist ja sealse kooli 49. õppeaasta lõpetamisest.
• 5. juuli lehes antakse ülevaade Lakewoodi Eesti Majas toimunud võidupüha aktusest, kus peakõnelejaks oli Eerik-Niiles Kross. Laulis New Yorgi Eesti naiskoor ja esines solist Kristi Roosmaa. Järgnenud rahvapeo teema oli „Reis läbi Eestimaa“, mida juhatas Priit Parming. Samas antakse teada, et Eesti Ameerika Fond jätkab Eesti ja eestlaste abistamist ning tuuakse ära neile Eestist saabunud tänukiri.
Noppeid teistest väliseesti lehtedest
Eestlased Kanadas | 29 Jul 2005 | EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
