Taas toome teieni huvipakkuvaid killukesi teistest väliseesti lehtedest.
USA-s ilmuv Vaba Eesti Sõna ilmub nüüd uue toimetaja Kärt Ulmani dirigeerimisel. Kärt on kirjutanud artikleid meiegi lehele, oleme tuttavad tema laheda ja mõnusa stiiliga. Olev Olesk teeb 13. septembri lehes Kärt Ulmaniga intervjuu, millest selgub, et ta on sündinud ja kasvanud Tallinnas arhitektide perekonnas. Kärt õppis ka ise arhitektiks, kuid sattus varsti pärast ülikooli lõpetamist filmi ja televisiooni ja sealt edasi ajakirjandusse. Ta ütleb, et ehkki ta süda kuulub filmi- ja teletööle, ei saa ta sellega praegu olude sunnil tegelda. Põhjuseks on 4 aastane poeg, kellele Kärt tahab rohkem aega pühendada. Hr. Olesk soovitab uuel toimetajal mitte liialt hoolida kriitikast ja nendib, et eestlased on kiituse avaldamisega kitsid, aga laitust avaldatakse laialt. Nii hull see asi ka pole, aga uus toimetaja vajab head närvi, rohkesti vaimujõudu ja palju kannatust, mida soovime talle ka siit, Torontost.
• Samas lehes on ülevaade Eesti Gaidide Maleva USA-s ja Eesti Skautide Maleva USA-s suvelaagrist „Vanasõna“, kus osales 150 noort. Võib arvata, et laagris osalenud veendusid laagri motoks valitud vanasõna „parem metsas kui linnas“ paikapidavuses. Isegi all-laagrid olid tabavalt vanasõnade nimelised. Muidu kulges laagrielu tavapärast rada: huvitavad üritused, lõkkeõhtud, käsitöö, nuputusmängud jpm.
• Sama lehe 20. septembri numbrist loeme president Arnold Rüütli 14. septembril toimunud külaskäigust New Yorgi Eesti Majja. Presidenti tervitas saabumisel New Yorgi Eesti Maja Haridusseltsi esimees dr. Toomas Sõrra. Eesti riigipead oli tulnud tervitama suur hulk eestlasi, kellega president vestles ja vastas nende küsimustele. President Rüütel viibis New Yorgis, et osaleda ÜRO Peaassamblee 60. istungjärgul.
• 11. septembril korraldati New Yorgi Eesti Majas talgud. Juurdelisatud piltidelt näeme aktiivseid daame tööhoos. Puhtaks said aknad, seinad, kroonlühter ja kõik muu. Väärt ettevõtmine, mida tasuks ehk teistelegi väliseesti keskustele eeskujuks seada.
Rootsi Eesti Päevaleht teeb oma silmapaistva (ja värvilise) kujundusega teistele väliseesti lehtedele „silmad ette“. 22. septembri lehe esiküljel köidavad pilku toredad fotod Srtockholmi Eesti Kooli õpilaste viibimisest Draguddeli laagrikoolis. Laager kestis kolm päeva. Võib vaid kujutleda, kui hea võimalus oli see õpilastele (ja õpetajatele) omavaheliseks paremaks tutvumiseks ning lõõgastumiseks. Ja mida põnevat seal kõike ette ei võetud! Lastele vastu tulles korraldati koguni tondiöömäng ja laptuuturniir. Katsuti jõudu orienteerumisradadel, jalgpallis ja nii eksootilisel alal kui munaviskamises. Toimusid põnevad 10- ja 8 võistlused. Vahele nauditi emade küpsetatud maitsvaid kaneelisaiu ja muid hõrgutisi. 6. klassi õpilaselt Rometilt küsiti, mis talle laagris kõige rohkem meeldis. Peale mõttepausi arvas ta: „Lihtsalt olla... Et saab linnast ära ja et kooli ei ole.“
• Peatoimetaja Ülo Ignats on samas lehes teinud kaks intervjuud. Esimene neist on TALLINK Sverige AB eestlasest direktori Väino Kongaga. Ajal, mil mitmed laevaliinid on pankrotilähedases seisundis, ehitab TALLINK Soomes koguni kaht uut laeva ja lähiaastatel on plaanis veelgi laevu juurde hankida. Hr. Konga näeb head perspektiivi Peterburi liinil, eriti aastal 2007, kui Eesti pääseb Schengenisse. Venelased saavad siis kogu Euroopasse Eesti ja Läti kaudu. Praegu sõidavad nad sinna Soome kaudu. Reisijatevedu on samuti heal järjel ja tõusnud 34%; kaubaveo kasv on mõnevõrra tagasihoidlikum.
Teine jutuajamine oli lillekasvataja Jaan Tiitsuga; toimetaja käis lilletalu ise kohapeal imetlemas ja esitas peremehele suure hulga detailseid küsimusi, nendest hakkas silma eriti üks, mille vastus kõlbaks hästi meie lehe rubriiki „Kasulik teada“. Kas sul on mõnda nõu anda inimestele, kes soovivad end ümbritseda lilledega, kuid ei tea midagi nende hooldamisest? — „Nüüdsel ajal on lilled niivõrd odavad, et pole mingi katastroof, kui need peaksid ära närtsima. Üldiselt on aga ülekastmine suurem probleem kui kuivamine.“ Pidagem siis seda asjatundlikku nõuannet silmas!
Inglismaal ilmuv Eesti Hääl kirjutab 23. septembri lehe esiküljel sealsete eestlaste Rahvapeost 2005, mis toimus 27. augustil lätlastele kuuluvas Catthorpe mõisas. Balti koostöö näikse sealgi mail kenasti sujuvat. Kohal oli paarsada eestlast üle kogu maa. Et tegemist oli ühtlasi laste suvelaagri lõpupeoga, täitsid kasvandikud ka eeskava. Publikule pakuti vaatamiseks mh paljuütleva pealkirjaga näidendit „Eesti keele tund“. Etenduses olnud isegi väike romantiline motiiv ja jõutud rääkida koguni Bradfordi Eesti Kodu pirukatest. Pärast tantsiti ja lauldi, nagu pidudel ikka.
• Samas lehes on veel juttu 3. septembril Bradfordis toimunud „Pannkoogiõhtust“. Artikkel on kirjutatud mõnusa huumoriga veste vormis.
Austraalias ilmuv Meie Kodu tutvustab 28. septembri lehes kaht eestlannat. Eestis sündinud Vella Pihlak omandas kunstihariduse Sydneys. Ta on töötanud disainerina Austraalias ja Rootsis, kuid selle kõrval tuntud ka maalikunstnikuna. Ta ütleb, et esivanemate käsitöö on inspireerinud tema kunstiloomingut ja ta loodab omapoolse panuse anda meie kultuuri ühisvaramusse.
Pikem artikkel on 27-aastasest pikamaajooksjast Lilian Kuusest, kes on elanud Austraalias 1999. aastast alates ja saavutanud seal hulgaliselt tipptulemusi erinevatel võistlustel. Et maailm on tõesti globaalne, sellest annab tunnistust Liliani osalemine sellesuvistel Eesti Maratoni Meistrivõistlustel Tallinnas, kus ta üldkokkuvõttes tuli 9. ja oma vanusegrupis 3. kohale. Täpsustagem, et tegemist oli rahvusvahelise võistlusega, kus oli paljude riikide esindajaid. Külma dushina mõjus Lilianile maratoni lõpp. Tallinnas ei pakutud finishijoone ületanuile mitte puuvilja nagu tavaliselt, isegi mitte vett, vaid pudel õlut. Aga eks eestlased ole tuntud ju alkoholilembestena.
Noppeid teistest väliseesti lehtedest (3)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Mu kommentaar ei olnud sugugi mõeldud sarkastilisena, kuid ikka leidub teatud ringkonnad, kus ka karskuslembeline olemine on "in". Minu vihje Lp.Remsujevile (see on ju ta tegelik nimi..) oli vaid heas mõttes. See on hea kui leidub kusagil ka sellist lembelisust mis ei hävita vaid ehitab üles meie eesti ühiskonda. See oli kõik mida ma mõtlesin. Vabandan et see esialgu nii välja ei kukkunud.
Lp. pettunud Herr Knut!
Juba järgmisest lehest saate lugeda, kuivõrd alkoholilembesed eestlased tegelikult on.
Lugege Ille Grün-Otsa intervjuud psühhiaater Jüri O.-M. Ennetiga väga hoolega!
Juba järgmisest lehest saate lugeda, kuivõrd alkoholilembesed eestlased tegelikult on.
Lugege Ille Grün-Otsa intervjuud psühhiaater Jüri O.-M. Ennetiga väga hoolega!
Arvan, et selle kõige viimase lausega oleks kõige rohkem pettunud teie üks viimase aja huvitavamad külalised Olev Remsu-tugev karsklane ja muhe eesti mees. Samas ei näe oma ringkonnas et järjest hullemaks on minemas liig alkoholi tarbimise mõju. Lembelisteks võib ka pidada mitte alkoholi joojad.
Kultuur
TRENDING
