Raoul Grünthal on sündinud 1966.a. Rootsis, elanud koolipõlves Pariisis, kus toimetas koolilehte; õppinud Stockholmi majanduskoolis ja asutas 1989.a. ärilehe Finanstidningen, olles 23aastasena Rootsi noorim päevalehe peatoimetaja. Ta on töötanud ka mitmete teiste meediaväljaannete juures, pidades tähtsaks kvaliteetset ajakirjandust.
Rääkides nii Svenska Dagbladet'ist kui ajakirjandusest laiemalt leiab Grünthal, et tendents on tänapäeval sinnapoole, et paberil ilmub järjest vähem uudiseid, kuid rohkem kommentaare ja analüüse. Viimased nõuavad lugemiseks rohkem aega, kuid nad ei aegu nii ruttu. Ajalehtede ühe eelisena oma konkurentide — televisiooni ja interneti — ees nimetab ta hoopis teistsugust süvenemist, mida ajaleht pakkuda saab.
Oma eestluse kohta ütleb Grünthal, et kasvas üles küll rohkem rootslasena, kuid huvi Eesti vastu oli olemas; Pariisis elades kirjutas ta gümnaasiumi ajal töö Tartu rahust ja Jaan Poskast, saades informatsiooni oma vanaemalt. Ise külastas ta Eestit esmakordselt 1991.a., leides, et kõik oli veel üsna nõukogudeaegne ja et muutusteks võib kuluda 50-60 aastat, kuid tänaseks on see kõik saavutatud. Temas on välja kasvanud tugev tunne Eestimaa vastu ning oma perega on ta taastanud vanavanaisa maja Muhus. „See on nagu teise kodu ja kodumaa leidmine,“ütleb Raoul Grünthal.
1. veebruari Stockholmi Eesti Päevalehes on juttu ühest teisest Rootsi eestlasest, kes sidunud oma karjääri ajakirjandusega: Ülo Ignatsi intervjuu noore ajakirjaniku Karin Rebasega, kes on professionaalne juhtkirjanik. Tema juhtkirju on lähiaastate jooksul ilmunud Rootsi juhtivates ajalehtedes; praegu töötab ta ajalehes Dagens Nyheter. 29aastane Karin Rebas kõneleb oma õpinguteest, karjäärist, tööpäevadest; sellest, kuidas sünnivad juhtkirjad suures ajalehetoimetuses ja missuguse tempoga tuleb töötada. (Ref.REPL)