Vaba Eesti Sõna
7. jaanuari lehe esiküljel on artikkel Eesti Vabadussõja alguse tähistamisest Lakewoodis. Sellest tõstaks esile kol Meeli Kiili kõne refereeringut, kes rääkis Eesti vabatahtlike sõdurite elust, tegevusest ja vaprusest Afganistanis. Eesti sõdurite väljaõpe ja varustus on kõrgetasemelised. Eestlased on ühed hinnatumad sõjaväelased Afganistanis.
14. jaanuari lehes on juttu Connecticuti eesti skautide – Vikerlaste – koondusest, kus anti hundulubadusi ja skauditõotusi. Paistab, et sealgi suhtutakse nüüd tolerantselt kahe keele kasutusse, sest tsiteeritakse väikest hundut Jaaku, kes teatas rõõmsalt pärast lubaduse andmist: „I did it!“. Tiigri ja hundi astmete asemel on kasutusel sõnad „Tiger“ ja „Wolf“.
Kultuurileheküljelt leiame Arved Plaksi huvitava ülevaate 27. ja 28. novembril Ann Arbour’is toimunud traditsioonilise kultuuriürituse KLENK kohta. Seal oli juttu KLENK’i tulevikuplaanidest, peeti aktus, millele järgnesid loengud jm üritused. Tiit Kao tutvustas osalejatele kannelde ja torupilli ajalugu; Rannar Airik kõneles Üliõpilasseltsi „Põhjala“ ajaloost; Taavo Virkhaus näitas filmi mullu Tartus toimunud laulupeost ja hiljuti taastatud Tartu Maarja kirikust. Veljo Tormise loomingut tutvustas Arvi Sirka ning Harry Kansman rääkis eestlaste seltskondlikust elust Detroidis. Lehti Keelmann, kes teeb praegu oma doktoritööd kunsti alal, kõneles Eesti naiskunstnike identideedist, aga ka Hansaliidu (Hansa ühiskonna) mõjust kunsti levikule Euroopas ja ka Eestis. EV peakonsul USAs Jaanus Kirikmäe andis ülevaate Eesti suhetest välisriikidga ja aukonsulaatide ülesannetest välismaal. Jüri Tults ja Arved Plaks teatasid, et on otsustatud uuesti välja anda GEG uuendatud andmestikuga elulugude album. Loengute vaheaegadel pakkusid muusikalist vaheldust Enn Kiilaspea, Taavo Virkhaus ja Olavi Kelle. KLENK lõppes piduliku sõpruspeoga.
„USAst saadeti viis tonni raamatuid“ – sellise pealkirjaga lugu ilmus mõni aeg tagasi Jõhvi Teatajas ja nüüd ka Vaba Eesti Sõnas. Artiklis on juttu Ühendriikide Eesti Arhiivi poolt Eestisse läkitatud hiiglaslikult saadetisest sealsele raamatukogule.
21. jaanuari lehest loeme Baltimore’i Eesti Kooli ja Lakewoodi Eesti Maja jõulupidudest.
Eestlaste ajaleht Inglismaal Eesti Hääl kirjutab 16. jaanuari väljaandes jõuluüritustest – 2009. sügisel Londonis tegevust alustanud Eesti Kooli, aga ka Nottinghami (Ilkestoni), Leicesteri, Bradfordi ja Londoni eestlaste jõulupidudest. Huvipakkuv on intervjuu Lea Kreininiga – kõigi aegade esimese eesti keele lektoriga Shotimaal. Ehkki intervjueeritaval pole just palju õpilasi, sest eesti keel pole võõrkeelena ju teadupärast mitte eriti populaarne, on Lea pannud aluse eesti raamatukogule. Intervjuust selgub, et eestlasi on Shotimaal päris palju, ehkki mitte kõik ei taha suhelda oma rahvuskaaslastega. Ka Glasgow’s õppivatel eesti tudengitel on oma organisatsioon. Nemad suhtlevad omavahel aga tihedalt.
Rootsi Eesti Päevaleht
13. jaanuari väljaandest hakkas silma peatoimetaja Ülo Igantsi intervjuu pool aastat Rootsi Kaitseministeeriumis töötanud politoloog Triin Kasega (28), kes oma noorusele vaatamata on üks Eesti Kaitseministeeriumi kauaaegsetest töötajatest. Ta tegeleb ministeeriumis Euroopa Liidu küsimustega, varustab kaitseministrit tähtsate kohtumiste eel vajaliku infoga ja läheb vajaduse korral ka ministriga kaasa. Võrreldes oma tööd Rootsi ja Eesti kaitseministeeriumides leiab Triin, et Rootsis peetakse palju rohkem koosolekuid. Rootsis oli tema ülesandeks tsiviil-sõjalise võimearenduse seminari korraldamine, Rootsi ministeeriumis töötades esindas ta ühtaegu nii Rootsit kui Eestit.
Kaht ajalehe lehekülge hõlmav Helle Sussi intervjuu Eesti lastekirjanduse Keskuse kunstiekseperdi ja raamatukunstniku Viive Noorega on detailne ja põhjalik. Viive Noor räägib ajakirjanikule oma elust, kunstialastest pürgimustest, suhetest raamatutega ja näitustest. Mõtlemapanev on intervjuu viimane lõik: „Miskipärast ei taha keegi uskuda, et õnn peitub mujal kui karjääriredeli astmel või pangaarve suuruses. Ja kui keegi tõemeeli elu lõpuni seda usub, siis tuleks talle kaasa tunda. Usu sellesse, mida teed ja tee seda, mida teha tahad. Ma arvan, et selline ongi õnne valem. Lisaks muidugi armastusele ja sõprusele, mis elule sära annavad.“
Noppeid teistest väliseesti lehtedest
Kultuur
TRENDING
