15. juuli Rootsi Eesti Päevaleht

• kirjutab, et Eestis toodetud ristpalkmajad on nüüd ka Rootsis saadaval. Maju ekspordib sinna rootsieestlane Sven Kuldkepp. Kristel Sarriku selleteemaline artikkel on ilmunud rubriigis „Rootsi Eesti ärikontaktid“. Jutuajamisest hr. Kuldkepiga selgub, et ehkki ka Rootsis valmistatakse taolisi maju, tasub neid siiski importida Eestist, kuna Elva ettevõtte RPM majadel on väga hea kvaliteet ja need on ka veidi odavamad Rootsis toodetavatest. 50 ruutmeetri suurune suvemaja maksab 300.000 Rootsi krooni (pisut üle 51.000 CAD-i) ja suurema elumaja saab ühe miljoni krooni (ca 170.000 CAD-i) eest. Hr. Kuldkepp plaanib oma äri laiendada ja administratsiooni üle viia Eestisse, kus selle toimimiskulud on madalamad. Vaat, mida kõike võimaldab geograafiline lähedus kodumaaga!

• Toomas Lappi kirjutises selgitatakse, miks rootslased üldse veel tähistavad oma rahvuspäeva 6. juunil — olukorras, kus Riksdag on kuulutanud Rootsi multikultuurseks ühiskonnaks, millel puudub ühine ajalugu, ning kus mõnedes koolides on peenetundelisusest immigrantide ees ja poliitilise korrektsuse tõttu koguni loobutud traditsioonilisest lipuheiskamise tseremooniast. (Nii et mitte ainult Toronto ei hiilga oma multikultuursusega ja delikaatsusega sisserännanute suhtes). Lisaks leiavad mõned rootslased, et 6. juuni polegi rahvuspühaks sobiv päev ja soovitavad seda tähistada hoopis jaanipäeval, mis nagunii on Rootsis suur püha. Artiklis selgitatakse rahvuspäeva ajaloolist tausta ja arutletakse, kuidas saaks muuta seda päeva kõiki Rootsi elanikke kaasavaks, mitte aga lahutavaks pühaks.

• Samal leheküljel on Eralt Arti huvitav artikkel aegumatul ja kontroversiaalsel teemal — kust on pärit soome-ugri rahvad. Art väidab, et soome-ugri rahvaste esivanemad on Türgis elanud uigurid, kus neil oli isegi oma riik Karachodija saarel. Uiguritel oli oma keel ja nad olla koguni võidelnud Mongoolia sõjas. Uigurid olid Arti andmetel arendanud kaubandussidemeid Hiinaga ja neil olnud õitsev kultuur. Sobivama asukoha otsingud sundisid uigureid Türgist aga lahkuma, nii nad rändasid sealt Uuralitesse, kuid ei jäänud sinnagi pidama ja reisisid edasi, kuni lõpuks osa neist leidis elupaiga meile hästi tuntud maalapil — Soome lahe rannikul. Autoril on andmeid, et eestlased võtsid pärslaste merekaartidelt üle sõna „Aesti“ ning nimetasid oma uue asukoha Eestiks ja ennast eestlasteks. Uigurid olnud usinad töömehed — omadus, mis siiani püsib, sest tublisid ja ettevõtlikke töömehi on eestlaste hulgas praegugi küll ja küll. Lõpuks nendib Art, et uiguritest pole siiani keegi kirjutanud ja soovitab Türgi arhiividest nende kohta täpsemat teavet ammutada. Tõesti huvitav lugu!

• Rootsis, Metsakodus Luigejärve kaldal peeti Suviharja nagu siin Seedriorulgi, ainult et 23. juunil. Aktuse peakõnelejaks oli meile hästi tuntud mees — Eesti kaitseväe peakaplan kol. Tõnis Nõmmik, kes on ühtlasi skautmaster. Ta kõneles pagulas-skautluse 60-aastasest ajaloost, mis saigi alguse Rootsis 10. oktoobril 1944. Järgnes lõunasöök; skautide-gaidide koosolek ja õhtuse lõkke ümber lauldi palju ja mindi veel otsima sõnajalaõit.

19. juuli Vaba Eesti Sõna (USA)

• toob esilehe lugudena lugejateni ülevaated võidupüha ja jaanipäeva tähistamisest Chicago Eesti Maja murul ja Albany-Schenectadys.

• Vello Helk võtab vaatluse alla Eesti praeguse eetika küsimused, toetudes mitmetele kodumaa pressis ilmunud artiklitele. Tõepoolest — kas pidada ikka Olga Lauristini ja teisi veendunud kommuniste Eesti riigitegelaseks? Milline oli nende positiivne panus Eesti riigi arengusse? Pigem tuleb nõustuda Vello Helgiga, kes soovitab Lauristini tituleerida „riigivastaseks tegelaseks“.

• Hildegard Rink jagab rubriigis „Keelelisi küsimusi“ tõhusaid ja tulusaid näpunäiteid eesti keele keerulise grammatika ja õige kasutamise kohta.

Austraalia eestlaste ajaleht Meie Kodu (13.07.)

jutustab oma esiküljel sellest, kuidas Melbourne'is 26. juunil heinakuu simmanit peeti. Aga enne tantsu ja tralli kuulati Arvi Vainomäe ettekannet Vabadussõja ajaloost, võidupühast ja sellest, millise koha (või kas üldse) need pöördelised sündmused on leidnud tänases Eestis. Melbourne'i eestlastel on tore komme — süüdata võidutulest küünlad, mis viiakse laudadesse. Lavaeesriide avanedes astuti aga 1928. a. Vahastu küla kiigemäele. Melbourne'i näitering koos abilistega oli pannud kokku suurepärase vaatemängu, millele järgnes menüü järgi otsustades pigem jõulupärane õhtusöök (vorstid hapukapsaga, sült jm. isuäratavat).

• Ülejäänus on leht peamiselt täidetud Eesti uudiste ja kodumaa lehtedes ilmunud arvamusartiklitega. Kuigi Austraalias elab eestlus edasi ja nad püüavad seda igati säilitada, paistab kohapealseid ajakirjanikke nappivat.

Märkmed: