Seekordset teiste väliseesti lehtede tutvustust alustame 22. märtsi Rootsi Eesti Päevalehe vastutava väljaandja ja peatoimetaja Ülo Igantsi juhtkirjaga „Eestlus uutes kätes“, kus ta väga tabavalt analüüsib nn. generatsioonide vahetust Stockholmi eestlaskonnas. Ta toob näiteks eelnenud nädalavahetuse, kui Stockholmi Eesti Majas toimunud suurtel üritustel domineerisid nii korraldajate kui osalejate poolest nooremad inimesed, kes alles seoses Eesti taasiseseisvumisega Rootsi kolinud ning keda on kutsutud uustulnukateks — sõna, mis autorile ei meeldi.

„Tasapisi, aga järjekindlalt on aktiivsem tegevus nihkunud uute väliseestlaste kätesse,“ kirjutab Ü. Ignats, märkides migratsiooniuurijate hulgas tuntud fakti, et erinevad emigratsioonilained samast riigist ei pruugi välismaal hästi läbi saada. Ta toob selle kohta mitmeid näiteid, samas kinnitades, et nii ei ole see sugugi Rootsi eestlaskonnas: „Seepärast on rõõmustav näha, kuidas kunagised põgenikud, nende järeltulijad ja täiesti uued sisserändajad Eestist kõigi erinevuste kiuste on suutnud alustada niivõrd head koostööd omavahel. See on emigratsioonigruppide puhul haruldane nähtus.“

Veel kõneleb autor samas juhtkirjas, et ilmselt aitab siin kaasa ka eestlaste vähesus — kui kohtad mõnd teist eestlast pea ükskõik kus maailmas, tunned end peaaegu tema sugulasena. Aga on vaja ka palju head tahet ja tööd selle saavutamiseks; Rootsis on sellega toime tuldud.
*
Samas lehenumbris on Mati Kalve sulest intervjuu Kanadast pärit mäesuusatajaga, meie lugejale hästituntud Tiiu Nurmbergiga, kes võistleb Eesti koondise värvides. Tema peamisteks aladeks on suurslaalom ja slaalom. Intervjuus räägib Tiiu oma päritolust, eestluse tähtsusest tema elus, sportlasekarjäärist ning eesmärkidest, mis ta on omale püstitanud. Tiiu elab praegu Eestis, kuid suure osa aastast treenib Austrias. Ta õpib ka ülikoolis kehalist kasvatust.
*
22. märtsi ajalehes Vaba Eesti Sõna (ilmub New Yorgis) kirjutab Los Angeles’e eestlane Reet Rand lääneranniku eestlaste suusapäevadest China Peak’is (poolel teel Los Angeles’e ja San Francisco vahel), kus juba 46 aastat järjest koguneb märtsikuu teisel nädalavahetusel Eesti Suusaklubi. Nagu autor nendib, on Californial see võlu, et kui tahad suve, sõidad pool tundi ookeani äärde, tahad kõrbe, sõidad paar tundi sisemaale ja kui tahad talve, kolm tundi mägedesse!

Suusapäevi korraldab juba 25 aastat Kati Tamm, Portlandi segakoori dirigent, kes on lapsepõlvest saadik sellel üritusel käinud, kuna selle algatas tema isa Otto Tamm.

Osalejate arv on aastati erinev; vahel ei mahu seltskond ühte hotelli ära. 2006.a. kogunes 163 inimest. Suusapäevadel on ka omad traditsioonid — näiteks pühapäeval suusatavad kõik pidulikus riietuses, naised maani kleitides ja mehed ülikondades.
*
Samas lehes kirjutab Airi Vaga, et Eesti väikelinn, Tartumaal asuv Elva, austas hiljuti sealt pärinevat Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides endist esimeest ja paljudes USA eestlaskonna organisatsioonides tegutsevat Juhan Simonsoni Elva linna aukodaniku tiitliga. Selle põhjenduseks toodi tema kauaaegne tegevus Eesti iseseisvus- ja vabadusvõitluse areenil ning Eesti ja eestlaskonna laiahaardeline tutvustamine Ameerikas. Aukodaniku valimise traditsioon algatati Elvas aastal 1988, kui see tiitel omistati Elvas üles kasvanud kuulsale jalgratturile Erika Salumäele.
*
Austraalia eestlaste ajaleht Meie Kodu pühendab 21. märtsil pika esiküljeartikli (autor Katre Ulmas) teatrielamusele — nimelt oli Austraalia eestlastel veebruaris ja märtsis võimalus nautida Mart Kivastiku näidendit „Külmetava kunstniku portree“, mis tegi rännaku läbi eesti ühe tuntuma kunstniku Konrad Mägi (1878—1925) elukäigu. Seda esitati neli korda: Adelaide’is, Melbourne’is, Thirlmere’is ja Sydney’s; etendused mängiti täissaalidele.

„Külmetava kunstniku portree“ esietendus Viinistu Kunstimuuseumi õuel 2004.a. suvel; muuseumis oli samal ajal avatud Konrad Mägi maalide näitus. Etenduse lavastaja on Aleksander Eelmaa, kes sai 2004.a. Kultuurkapitalilt aastapreemia parima lavastuse eest ning Mart Kivastikule parima näidendi kirjutamise eest. Konrad Mägi rollis on Hendrik Toompere, kes sai samal aastal Eesti teatriauhindade jagamisel selle rolli eest parima meespeaosalise tiitli. (Ref.EE)

Märkmed: