15. aprilli ajalehes Vaba Eesti Sõna kirjutab Mardi Valgemäe tänavustest New Yorgi kultuuripäevadest, mis tähistasid 40. aastapäeva. Autor meenutab nende tekkelugu ja tähtsust läbi aastakümnete.

Samas lehenumbris on kirjutisi mitmetest eestlaskonna üritustest: New Yorgi Eesti Naiskoori 60. juubelist, Eesti Skaudi- ja Gaidi Sõprade Seltside Liidu peakoosolekust. 8. aprilli Vaba Eesti Sõnas on piltuudis sellest, kuidas Eesti Rahvusraamatukogu Naiskoor esines New Yorgi Eesti Kultuuripäevade avamisel 26. märtsil suurepärase kavaga eesti muusikast. Samas lehes on ära toodud ka EV Suursaatkonna Washingtonis asejuhi Kyllike Sillaste-Ellingu ettekanne Eesti välispoliitikast, mille ta pidas kultuuripäevadel 25. märtsil.

New Yorgi kultuuripäevadest on juttu ka 1. aprilli lehenumbris: seal esitatud Uku Uusbergi näidendist „Vahepeatus“.

Märtsikuine ajaleht Eesti Rada kirjeldab Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisi Saksamaa eestlaste kogukondades. Lehest leiame ka artikli Saksamaa Eesti koolide õpetajate kohtumisest Hamburgis. Kohal oli 14 õpetajat Hamburgist, Berliinist ja Münchenist. Kõigil oli esmalt võimalus tutvuda Hamburgi Eesti Kooli tööga: seal käib 35 last, kes on jaotatud vanuse järgi viide rühma. Selliste rühmade eeliseks on, et see loob võimaluse individuaalseks tööks, mida peetakse kogu õppetöö korralduse võtmeks.

Eesti koolide tegevuses on oluline osa ka laulmisel ja muusikal: kool on sageli välja kasvanud emade ja laste kokkusaamistest, kus ühiselt mängiti ja lauldi. Berliinis käib sellises muusikalisele keeleõppele pühendatud lasteringis 22 last.

Müncheni Eesti Koolis õpib 24 last, lisaks tegutseb beebiklubi.

Artiklis tõdetakse, et Eesti õpetajate kokkusaamist Hamburgis tuleb käsitleda kui spetsiaalse tugivõrgustiku loomise katset: plaan on kohtuda sügisel Münchenis.

14. aprilli Eesti Päevalehes on juttu Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogust, kus arutati mitmeid teemasid. Samas lehenumbris on kaks huvitavat portreelugu, mõlemad Ülo Igantsi sulest. Esimene neist Elina Aroga, kes on sündinud Soomes, kuid elab juba 15 aastat Eestis ja peab seal giidifirmat. Ühtekokku on ta elanud 27 riigis ja valdab paljusid keeli.

Teine pikk intervjuu on Imbi Pajuga, keda autor nimetab pealkirjas ülemaailmseks Eesti ajaloo valgustajaks. Juttu on tema filmidest „Tõrjutud mälestused“ ja „Soome lahe õed“ ning raamatust „Tõrjutud mälestused“, samuti koos Sofi Oksaneniga koos välja antud raamatust „Kõige taga oli hirm“, aga ka edaspidistest plaanidest. Imbi Paju elab Soomes, kuhu ta läks kunagi õppima ja jäi sinna, aga käib kogu aeg Eestis; nagu ta intervjuus ütleb, ta kannatab Eesti pärast ja rõõmustab Eesti pärast.

Samast lehest leiame ka Hain Rebase sulest ilmunud artikli „Meeskoorindusest enne ja nüüd: Stockholmis, Tartus ja Göteborgis“.

7. aprilli Eesti Päevalehest saame lugeda keeleportaalist Keeletark, mille on loonud kaks Rootsis kasvanud eestlast, kes nüüd on Eestisse elama kolinud. Portaali eesmärgiks on väliseestlaste eesti keele hoidmine ja arendamine.

Aga Eesti ja eestlaste vastu tunnevad huvi ka need, kel Eesti juured puuduvad: 31. märtsi Eesti Päevalehes on Anu Kaupmehe sulest intervjuu etnoloog Maryam Adjam’iga, kes töötab Södertoni kõrgkooli juures Balti riikide ja Ida-Euroopa küsimuste uurimisega tegelevas institutsioonis. Ta on asunud koguma Eesti pagulaste järeltulijate mälestusi selle kohta, kuidas nende vanemad ja sugulased kunagi Eestist Rootsi põgenesid ning Rootsis kohanesid. Kuna tal tekkis selle teema vastu huvi, on ta seda ka ise uurinud. (Ref.EE)

Märkmed: