Nopri talu peremees Tiit Niilo (Foto: Postimees/Scanpix)
20.04.2015
Allikas: "Reporteritund"
Rubriik: Majandus
http://uudised.err.ee/v/majand...Võrumaa Nopri talu peremees Tiit Niilo ütles, et pärast aastaid varjatult negatiivseid samme regionaalpoliitikas on kütuseaktsiisi tõus valitsuse poolt inimestele selge signaal – maalt ära!
Tiit Niilo ettevõte asub 300 kilomeetri kaugusel Tallinnast, Läti piiri lähedal ning see on otseselt seotud erinevate transporditeenustega.
"Talul kulub üheksa tonni kütust kuus, meiereil umbes kaks tonni kütust kuus. Kütuseaktsiisi tõusu plaanile on minu poolt ikkagi hävitav hinnang mitme aspekti pealt. See on viimaste aastate üks selgeim signaal – maalt ära! Ja seda mitte ainult tavaelanikule, vaid ka ettevõttele," rääkis Niilo.
Ta rõhutas, et regionaalpoliitiline element on selle maksutõusu juures see, millest praeguseks on avalikkuses vähe räägitud.
"Ainuüksi see, et kaugemal elamine, kaugemal ette võtmine on tavalisest kallim, tekitab selle emotsiooni, et maalt ära," sõnas Niilo.
Selle kütuse mahu pealt, mida tema meierei ostab kuus – 2 tonni –, tõuseb väljaminek aktsiisitõusu mõjul üle 400 euro kuus.
"Peale selle, et me ise veame, on kõik tootmisega seotud komponendid otsesuhtes transpordiga. Tootmise sisendid tulevad üldiselt Tallinnast, sealhulgas tühjad pudelid, mida veetakse samamoodi Maardust, Sillamäelt, 300 kilomeetri kauguselt rekkadega. Täistoodet müüme 70 protsendi ulatuses Põhja-Eestis, ehk see läheb sama teed mööda tagasi. Väikse kaubikuga, on kütuse osatähtsus 25 protsenti teenuse hinnast, suure rekkaga on kütuse osa teenuse maksumusest 40 protsenti," rääkis Niilo.
Ta lisas, et kütuseaktsiisi raha ei kasutata ka tema regiooni jaoks oluliste teede remontimiseks.
"Riigiteede remont on meie piirkonnas autode tiheduse põhine. See tähendab seda, et meil on nad remontimata. Me niikuinii lohistame neid teid mööda, millele riigi raha tänu hõredale liiklusele ei jagu. Nüüd on veel see, et riigi auklikku teed mööda kaugemale sõites maksame rohkem – see on nii ajuvaba lähenemine regioonide ja piirkondade ja maaettevõtjate suhtes kui üldse olla võib," rääkis ta.
Niilo lisas, et katteallikana peaks kasutama selliseid meetmeid, mis ei riku olulisi loogilisi põhimõtteid.
"Lõpuks peaks astuma riik ka mõne selge regionaalpoliitiliselt positiivse sammu, mõne katteallika otsing võiks mõjuda maale aitamisele positiivselt. On see kinnisvaramaks, et linnas elamine oleks reaalselt kallim või on see automaks. Tänases digimaailmas on tegelikult kõike võimalik korraldada ja see, kui kõige lihtsamal moel soovitakse täna regioonides toimetajatele müts pähe tõmmata, on tõepoolest kriitikat vääriv ja väga vigane lähenemine," sõnas Niilo.
