Ajal kui Eestis kirjutatakse artikleid Nord Streami gaasitoru keskkonnamõjude hindamisest, on Eesti inimesed Rootsis juba tegelikkuses suurprojektiga kokku puutunud. Nimelt avati gaasitoru teekonna suhtes äärmiselt olulisel Gotlandi saarel kolm nädalat tagasi Nord Streami rahastatud Slite sadamakai, mis hakkab teenindama gaasitoru ehitamisel kasutatavaid laevu. Sadama uuendamine maksis 100 miljonit Rootsi krooni, millest vaid neli miljonit maksis Gotlandi kommuun.
Eestit puudutab kai valmimine seetõttu, et sealsamas kail asus eestlaste-lätlaste mälestusmärk, mis meenutab neid tormiseid sügisöid aastal 1944, mil 10 000 põgenikku Gotlandile saabus. Mälestusplaadid jäid aga kaile ette ning vahepeal oli üldse teadmata, kuhu need ehitustööde ajal sattusid. Siis selgus, et need on hoiul teisel pool sadamalahte asuvas meremuuseumis.
Muuseumi kõrvale ehitasid meremuuseumi liikmed vana sadamakai kividest uuesti üles tänulike eestlaste-lätlaste monumendi. «See on koht, kuhu saab minna ka tulevikus mälestama neid 1944. aasta sügisöid, mil põgenikud siia jõudsid, kuid tõsiasi on see, et sadamaehituse tõttu pidid eestlased-lätlased sümboolselt veel kord venelaste eest põgenema,» tõdes Gotlandi Eesti Seltsi juhatuse liige Riina Noodapera.
Rootsis, mis otsustas mullu novembris gaasitoru ehitamist toetada, on Nord Streami rahaasjad juba ammu kõneainet andnud. Näiteks annetas Nord Stream 2007. aastal Gotlandi ülikoolile – täpsemalt ühe seni gaasitoru projekti kritiseerinud professori uurimisalale – viis miljonit Rootsi krooni.
Kahtlusi, et annetus oli altkäemaks, arutati kohtuski, kuid süüdistusi ei esitatud. Ka toetas Nord Stream mõne aasta eest Gotlandi muuseumi juurdeehitust. Kui kriitikanooled stiilis «rahaga saab kõigi suud kinni panna» liiga teravaks läksid, eemaldasid muuseumiinimesed seinalt tänutahvli gaasitoru paigaldajale.
Uue sadamakai avamine oli Gotlandi elanikele aga rõõmupäev. Gotlandi kommuuni juhtivnõunik Eva Nypelius ütles kai avamisel, et järgmisel suvel saavad kai ääres silduda suured transpordilaevad ning juba praegu saaks sadamas vastu võtta Läänemerel hätta sattunuid.
Gotlandi kommuuni arengunõunik Per Lindskog lisas, et programmi Interreg kaudu uuritakse võimalusi avada Slite sadamast laevaliinid Ventspilsi ja Roomassaarde, mis elavdaks kogu piirkonna turismiäri.
Kai avamispeol said külalised tutvuda ka rasketehnikaga, näiteks ligikaudu 500 tonni kaaluva 80 rattaga kraanaga, millega hakatakse 12-tonniseid torusid tõstma.
