Mart Niklus saatis oma arhiivist

Putinistidel on olemas tugevad Eesti­vastased argumendid.

Need olid ju eestlased (mitte prantslased, hiinlased, indiaanlased, hotentotid jms.), kes suvel 1940 karjana Moskvasse reisisid ning seal Eesti vastuvõtmist N. Liidu „vennalikku perre” palusid.

Mis tahes okupandil olid/on okupeeritud riikides (sealhulgas Eestis) tallalakkujad, lakeid,

käsilased, nn. kvislingid, kes pärast võõrvõimust ja okupatsioonist vabanemist (Taanis, Norras,

Prantsusmaal jm) riigireeturiteks kuulutati, kohtu alla anti ning karmilt karistatud said. Kas on

midagi samalaadset juhtunud postsovetlikus Eestis?

Ikka veel desovetiseerimata Eestis puudub ajaloolis­õiguslik hinnang Johannes ja Olga

Lauristini, Johannes Vares Barbaruse, Neeme Ruusi jt 1940. a. „prominentide” suhete üle

Moskvaga. Endistviisi on tabuteema Nikolai Karotamme, Artur Vaderi, Aleksei Müürisepa,

Johannes Käbini, Karl Vaino, Arnold Greeni, Vaino Väljase, Arnold Rüütli jt

tippkommunistide tegevus Kremli käsutäitjate ja "kogu inimkonna helge tuleviku" ehitajatena

okupeeritud Eestis. Punakangelast Arnold Merd julgeti küll lõpuks ometi süüdistada genotsiidis –

muidugi mitte aga riigireetmises (selleks sobis paremini hiljem ebasoosingusse sattunud Herman

Simm ja mõni teinegi Kaitsepolitsei töötaja).

Tartu rahu aastapäeva ametliku tähistamise üritustel 2. veebruaril ei peeta „poliitkorrektseks”

rääkida Eesti ajaloo suurima diplomaadi ja riigimehe Jaan Poska (1866­1920) elutööst – milleks

oli Eesti Vabariigi idapiiri paikapanemine – vaid selle asemel hämatakse tühjast­tähjast, viimasel

ajal üha enam tuure kogudes neostalinistlikult naaberriigilt „uuendatud” idapiiri mangumisega. Nn.

vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril vaikitakse maha, mille nimel ja kelle või mille vastu siis

ikkagi võideldi, kes olid antikommunistid, vastupanuliikumisest osavõtnud ja rahvuskangelased

ning missugune oli sovetivõimust vabanemise hind.

Venelased võivad meile iga hetk ja põhjendatult näkku irvitada: „Eestlased ­ lõpetage oma

rumalad jutud mingist okupatsioonist! Seda ei saanudki olla – vastasel korral oleksite ju mõne

eespoolmainitud punategelase tema praeguse kummardamise ja heroiseerimise asemel

kollaboratsionismi eest okupatsioonivõimudega ja riigireetmise süüdistusel juba ammugi kohtu

alla andnud. Seda oleks tulnud teha täpselt samuti nagu okupatsioonist vabanemisel tegid

norralased oma endise kaitse­ ja peaminister Vidkun Quislingiga (1887­-1945).

Lõpetage, eestlased, oma poliitiline trallitamine, tulge parem mõistusele! Normaalne riik ju ei

klammerduks oma stalinistliku idapiiri külge, ei käiks seda Kremlilt kerjamas ega kingiks

tükikaupa oma seaduslikku territooriumi põlisvaenlasele ära (nõudes samal ajal näiteks Gruusia

territoriaalse terviklikkuse säilitamist). Lõpetage oma sinimustvalge lullilöömine, silmakirjalikkus

ja laimujutud, eurohulluse asemel hakake ükskord ometi riigina käituma!"

MART NIKLUS,

25. detsembril 2013.

Autor on bioloog, tõlkija ja publitsist, nõukogudeaegne poliitvang, endine Riigikogu liige (a.­il

1992­95).

Märkmed: