Kogu maailm tardus 22. juulil õudusest, kui idülliline ja rahulik Norra seisis silmitsi meeletu kurjuse puhanguga. Pealinna Oslot raputas võimas pommiplahvatus, millele järgnes koletu veresaun lähedal asuval Utøya saarel, kus kümned noored inimesed hukkusid mõrvari käe läbi.

Selle uudise edastamise järel võttis terroristlik islamirühmitus Ansar al-Jihad al-Alami süü endale. Paljud, meedia kaasa arvatud, olidki veendunud, et tegu oli globaalse dzhihhaadi järjekordse rünnakuga. Siis selgus, et selle barbaarse terroriakti idee autor ja toimepanija oli puhastverd norralane – Anders Behring Breivik (32). Pressi haaras segadus ja peataolek, kuid mitte kauaks.

Kõik suuremad uudistejaamad tembeldasid Breiviku kohe islamofoobist fundamentaalseks kristlaseks. Ometi pole sellel mehel midagi tegemist kristlusega, mõnedel andmetel on ta hoopis vabamüürlane või isegi satanist, kuigi ta väidab, et kaitseb kristlikke väärtusi. Breivik viibis kirikus viimati teismelisena ja ta tunnistab, et ei pea vajalikuks mingit isiklikku suhet Jumalaga. Ei kuulnud, et ükski uudistekanal oleks oma eksituse eest avalikult vabandanud.

Breivik paljastab 1500-leheküljelises manifestis põhjalikult oma haiglase vihkamise tagamaid ja motiive. Ta teatab, et kuulub 14. saj tegevuse lõpetanud ristirüütlite ordusse Knights Templar ning kannatab ilmselt suurushullustuse all, poseerides fotodel kindrali mundris, millele on kinnitatud rohkelt võltsitud aumärke.

Manifestis kinnitab ta, tema poolt toimepanud massimõrv vallandab globaalse revolutsiooni. Ta edastab manifestis mitmete poliitikute ja filosoofide mõtteavaldusi neid kontekstist välja kiskudes ja läbi isikliku prisma valgustades. „Rüütlipealiku“ eesmärgiks oli mobiliseerida paremusäärmuslaste armee, et siis asuda vabastama Euroopat (tema sõnul Euraabiat ehk EUSSRi) immigrantidest. Breivik heidab Euroopa Liidule ette liigset sõbralikkust islami-immigrantide suhtes; teeb kummarduse paremäärmuslastele ning hoiatab „hiilides läheneva marksismi ohu“ eest. Ta süüdistab moslemeid ideoloogilises tapmismaanias, kuid näib ise selle all ju samuti kannatavat.

Oli hämmastav jälgida, kuidas paljud väljaanded edastasid püüdlikult Breiviku väärastunud ideid, tsiteerides terveid lehekülgi tema manifestist. Briti The Telegraph (25.07) tõi koguni sõna-sõnalt ära Breiviku iseendaga tehtud intervjuu. Õhtulehe 26. juuli juhtkirjas küsitakse, kas pole see mitte omamoodi allumine terroristi diktaadile, kui me tema motiivide üle arutleme. Paradoksaalsel kombel teenib nüüd julm terrorist palju rohkem tähelepanu kui tema ohvrid. Just see oligi ta eesmärk. „See on lava, kuhu ta tahtiski pääseda!“ öeldakse PM 26. juuli juhtkirjas.

Kolmapäeval esines Venemaa esindaja NATO juures Dmitri Rogozin avaldusega Norra tragöödia asjus, süüdistades Balti riike natsismi ülistamises, kasutades nii seda traagilist sündmust ära poliitilise desinformatsiooni levitamiseks. Diplomaat peaks ometi paremini teadma, kuidas sündmusi kajastada.

Märkmed: