Reformierakonna toetus on viimase viie aasta madalaimal tasemel, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös valminud küsitlusest.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 26,3 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 20,4 protsenti ja Reformierakonda 16,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.Aasta lõpus on erakondade toetusprotsendid stabiliseerunud. Liidrikohal jätkab Isamaa, kelle edu teisel kohal oleva EKRE ees on 5,9 protsendipunkti. Kolmandal kohal olev Reformierakond jääb EKRE-st 3,6 protsendipunkti kaugusele. Reformierakonna toetus on samas madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond 15,2 protsenti, SDE 10,7 protsenti ning Eesti 200 toetusega 6,1 protsenti.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 33,6 protsenti ning opositsioonierakondi 61,9 protsenti vastajatest.
Tartu ülikooli teaduri Martin Mölder: “Alates 2015. aasta valimiste järgsest ajast, kui Reformierakonna toetus oli võrreldavas madalseisus, on nende toetust suuresti üleval hoidnud nendest endist sõltumatud faktorid – roll suurima opositsioonierakonnana, EKRE-le vastandumine, Ukraina sõja tulemusena muutunud julgeolekuolukord ning vastav poliitiline fookus. Üürikeseks hetkeks 2021. aasta lõpus olid sellised välised tegurid korraks kõik kadunud ja unustatud ning erakonna toetus langes ka siis märgatavalt. Taolised välised tegurid on kadunud ka praegu. Seistes silmitsi sisepoliitiliste probleemidega on erakonna toetus langenud tegelikult ootuspärasele tasemele. Kui siia juurde arvestada peaaegu tervet valijaskonda ühendav rahulolematus erakonna juhi ja peaministri tööga ning soov tema tagasi astumiseks, ei ole üllatav, et Reformierakonna toetus on just seal, kus ta on. Hetkel ei paista ka ühtegi tegurit, mis võiks selle tõusule kaasa aidata. Seega on pigem tõenäoline, et algava aasta vähemalt esimene pool möödub oravatel vägagi ebamugavate toetusnumbrite saatel. Erakonna suurimaks väljakutseks saab olema oma võimalikke valijad taaskord veenda selles, et nad on võimelised Eesti majanduse ja ühiskonna probleeme lahendama ja et neil on selleks olemas sisuline ja läbi mõeldud plaan,” selgitas Mölder.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 27. novembrist 22. detsembrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti vabariigi kodanikku.
