Viimase paari aasta jooksul on kõikvõimalike nõukanostalgiliste ilmingute tekkimise hoog ja mass olnud võrreldav tarakanide paljunemiskiirusega üheksakorruselise maja prügišahtis.
Kristjan Jõevere, EPLO uudistejuht
Pseudonõuka-popansambel Regatt naudib võimast edu, Eduard Toman annab välja menuka heliplaadi „A nam vsjo ravno”, ETV alustab seriaaliga „ENSV”, Elioni reklaamis astuvad üles nõukaaegsed elukaptenid ja nii muudkui lugematute stiilipidude ja „sotspoppide” labürinti pidi edasi. Möödunut kujutatakse enamasti absurdsena, kuid ikkagi helgena: kolhoosi lõikuspeo laud oli lookas seakootidest ja silmudest, viin voolas, Jaak Joala andis kontserte, õlu oli pastöriseerimata ja lihtsal inimesel oli tööd ja väärikust. Au sees oli nupukus ja osavus, kel ikka mõistust oli, kihutas elust läbi nagu tuledesäras Tallinna–Haapsalu rong.
Artikkel Eesti Päevalehes:
http://www.epl.ee/artikkel/582...