Mida kaotas Eesti seetõttu, et ei saanud areneda sarnastes poliitilistes ja majanduslikes tingimustes nagu Soome, küsib Kalev Kukk Eesti Päevalehes.

Soome valikut võrdlemisel põhjendavad seejuures sõjaeelsete arengute sarnasus, mõlema maa looduslike ja ühiskondlike arengutingimuste lähedus ning eestlaste ja soomlaste rahvuskultuuriliselt sarnased väärtushinnangud. Mõõdupuuks võiks seejuures olla saamatajäänud sisemajanduse kogutoodangu (SKT) väärtus, mille alusel võib ligikaudselt hinnata seda majanduskahju, mida põhjustas Eestile N Liidu okupatsioon.

Eeldusel, et ajalugu oleks läinud teisiti ja Eesti oleks saanud areneda sellistes poliitilistes ja majanduslikes oludes nagu Soome, ning oletusel, et sellest tulenevalt oleks Eesti praegune arengutase võrdne Soome omaga (võttes mõõdupuuks SKT ühe elaniku kohta), olnuks Eesti SKT 2004. aastal 38,6 mld eurot.

Tegelikult moodustas Eesti SKT möödunud aastal vaid 9 mld eurot. Seega kaotas Eesti ainuüksi möödunud aastal okupatsiooniaja järelmina veel ligi 30 mld eurot. Enamgi, vaatamata Eesti oluliselt kiiremale majanduskasvule Soomega võrreldes, on erinevus tegeliku ja hüpoteetiliselt võimaliku SKT suuruse vahel jätkuvalt suurenenud, kusjuures aastad 1999–2004 on kasvatanud okupatsioonist johtunud majanduskahju kogusummat rohkem kui 170 mld euro võrra.

EPLO

Märkmed: