www.DELFI.ee Apatši indiaanlaste pealiku Geronimo 100. surma-aastapäeval nõuavad tema järeltulijad kohtu kaudu Yale’i ülikooli salaorganisatsioonilt Kolp ja Luud tema maiste jäänuste loovutamist korralikeks matusteks.
Kohtuasjas nimetatakse kostjateks ka USA presidenti Barack Obamat, kaitseministrit Robert Gatesi ja armeeministrit Peter Gerenit, sest nemad vastutavad Geronimo jäänuste säilitamise eest sõjaväebaasis Oklahomas, vahendab FOX News.
Kolp ja Luud ei ole kunagi öelnud, kas Geronimo säilmed on nende valduses. Pealiku järeltulijate sõnul uurivad nad väiteid, et Kolba ja Luude liikmed, sealhulgas Prescott Bush – George H.W. Bushi isa ja George W. Bushi vanaisa – hõivasid 1918. aastal Geronimo haua Fort Sillis ning varastasid tema kolba, mõned luud ja teisi koos temaga maetud esemeid.
Geronimo järeltulijate advokaat Ramsey Clark, kes oli president Lyndon Johnsoni administratsioonis justiitsminister, ütles, et kohtuasja eesmärk on välja uurida, kas säilmed on Kolba ja Luude valduses või mitte.
Yale’i ülikooli esindaja Gila Reinstein ütles, et ei tea kohtuasjast midagi ja ülikoolil pole indiaanipealiku säilmete asukoha suhtes midagi lisada.
Geronimo võitles aastakümneid Mehhiko ja USA ekspansiooni vastu hõimualadele. Tema ja väike rühm apatše alistus USA vägedele 1886. aastal ja saadeti sõjavangidena Floridasse ning viidi seejärel üle Alabamasse.
Viie aasta pärast saadeti Geronimo Fort Silli, kus ta elas ülejäänud elu vabakäiguvangina. Elu lõpul sai temast kuulsus, ta esines laatadel ning müüs oma suveniire ja fotosid. Geronimo suri 1909. aastal Fort Sillis kopsupõletikku ja maeti sealse sõjaväebaasi apatši indiaani sõjavangide kalmistule.
Kolm Kolba ja Luude liiget, sealhulgas Prescott Bush, teenis Esimese maailmasõja ajal vabatahtlikena Fort Sillis. Neid süüdistatakse väidetavalt hiljem initsiatsiooniriitustes kasutatud esemete varastamises. Üks väidetav rituaal oli Geronimo kolba suudlemine.
