Miks see naisterahvastele nii tähtis on, ep tia. Muidugi, saan aru, et nad ilu ja puhtust hindavad, ja tark abielumees kunagi ei vasta ausalt sellistele küsimustele nigu kas see kleit toob esile mu voolujoonelisust või rõhutab mu postamenti liialt. Kuusega sama lugu. Esmalt raiska tohutult aega seda valides, keera seda külma ilmaga müügiplatsil igas suunas, enne kui temake rahule jääb. Kuid hullem on alles ees. Isegi Herakles ei pidanud selliseid katsumusi läbi elama.
Nigu teatud põlvkonna vanamehed teavad, vanasti oli lihtne. Võtsid kaks tuubaivoori juppi (nii öeldi tollal 2x4 tolliste laudade kohta), peiteldasid nati, naelutasid kuusetüve külge ja asi ants. Kuid nüüd on sellised peenikesed kuusejalad, et ähi ja puhi polte keerates. Ning neid tuleb alati uuesti kohendamiseks keerata, kuna jõulupuu on kas kaldu või peris viltu. Pinguta põrandal, käed vaigused, higi laubal, kraevahel okkaid et lase aga olla. Kui lõpuks antud nõusolek, siis algab järgmine tants. Mis nurga alt jõulupuu kõige ilusam näeb. Paiguta nii toda vaigust, okkalist, kuid olulist jõulusümbolit, ise keel hammaste vahel, et midagi valesti ei ütleks.
Aga siis on töö tehtud. Kuuse ehtimise juurde ei lubata. Sest egas mul põle seda õiget maitsetunnet. Targalt ei lisa, et ka temakesel põle – kuidas ta minuga leppis on tänaseni arusaamatu.
Teadagi on meesterahvad sellised, et arvavad - kõlbab küll. Just seetõttu peavad nende kaasad neile rõivaid valima enne pidusid, lipsusõlme kohendama. Kuid see kõik on köömes, võrreldes aasta suurima nuhtlusega. Teatud naudinguga saab pärast Kolmekuningapäeva tollest pingeid toovast rõõmust lahti. Vanasti meeldis eriti jõulupuu tükeldamine ja kaminas põletamine. Nüüd enam ei viitsi, las linn teeb tast aianduse huvides laaste.
Häid pühi, kaastunnet teistele tuhvlialustele, jõulurõõmu kõigile.