Ilusamat jõulutraditsiooni põle pärast kirikuskäiku kui toas kuuse nautimine. Koledamat traditsiooni põle, kui selle püstitamine. Selle arvamusega kindlasti ühinevad paljud vaesed tuhvlialused nagu mina. Muidu on kodus nigu Gibraltaril. Kuid tol päeval, kui kuusk tuppa tuuakse, hõljub õhus abielulahutuse hõng.

Miks see naisterahvastele nii tähtis on, ep tia. Muidugi, saan aru, et nad ilu ja puhtust hindavad, ja tark abielumees kunagi ei vasta ausalt sellistele küsimustele nigu kas see kleit toob esile mu voolujoonelisust või rõhutab mu postamenti liialt. Kuusega sama lugu. Esmalt raiska tohutult aega seda valides, keera seda külma ilmaga müügiplatsil igas suunas, enne kui temake rahule jääb. Kuid hullem on alles ees. Isegi Herakles ei pidanud selliseid katsumusi läbi elama.

Nigu teatud põlvkonna vanamehed teavad, vanasti oli lihtne. Võtsid kaks tuubaivoori juppi (nii öeldi tollal 2x4 tolliste laudade kohta), peiteldasid nati, naelutasid kuusetüve külge ja asi ants. Kuid nüüd on sellised peenikesed kuusejalad, et ähi ja puhi polte keerates. Ning neid tuleb alati uuesti kohendamiseks keerata, kuna jõulupuu on kas kaldu või peris viltu. Pinguta põrandal, käed vaigused, higi laubal, kraevahel okkaid et lase aga olla. Kui lõpuks antud nõusolek, siis algab järgmine tants. Mis nurga alt jõulupuu kõige ilusam näeb. Paiguta nii toda vaigust, okkalist, kuid olulist jõulusümbolit, ise keel hammaste vahel, et midagi valesti ei ütleks.

Aga siis on töö tehtud. Kuuse ehtimise juurde ei lubata. Sest egas mul põle seda õiget maitsetunnet. Targalt ei lisa, et ka temakesel põle – kuidas ta minuga leppis on tänaseni arusaamatu.

Teadagi on meesterahvad sellised, et arvavad - kõlbab küll. Just seetõttu peavad nende kaasad neile rõivaid valima enne pidusid, lipsusõlme kohendama. Kuid see kõik on köömes, võrreldes aasta suurima nuhtlusega. Teatud naudinguga saab pärast Kolmekuningapäeva tollest pingeid toovast rõõmust lahti. Vanasti meeldis eriti jõulupuu tükeldamine ja kaminas põletamine. Nüüd enam ei viitsi, las linn teeb tast aianduse huvides laaste.

Kuid ei tohiks liialt uriseda. Elatakse üle, küll tänavugi tulen toime. Tühjast tüli põle tarvis teha. Eriti kui julgen (ainult sel aastaajal!) laulda „O Tannenbaum, O Tannenbaum, wie treu sind deine Blätter!” Sealt edasi eesti keeles, kuna rohkem ei mäleta. Ning hingan sügavalt kuuseokaste lõhna sisse, tänus, et taas pühad, ikka abielus, ja aasta aega pole enam midagi peljata.

Häid pühi, kaastunnet teistele tuhvlialustele, jõulurõõmu kõigile.

Märkmed: