Kui nägin poes seda valmistehtud vastlasuppi ehk hernesuppi suitsulihaga, mis lubas muuta vastlad paremaks (et kelgutamiseks rohkem aega jääks), jäid minul ausalt öeldes oad likku panemata. Rõõmustan sellise turunduse üle, kuna usun, et see tõstab eestlaste rahvustunnet ja teeb oma väikese osa kommete püsimajäämisel. Etiketil on kelgutav pere ja tekst: “Südamega tehtud supp, mis teeb pärast pikka vastlaliugu kõhu täis ja ihuliikmed mõnusalt soojaks!" Firma AS Põltsamaa Felixi eelkäijaks on 1920. a. rajatud Eesti Tarvitajateühistute Keskühisus. Põltsamaal on eri aegadel toodetud piiritust, kamajahu, kohvi, tärklist, puu- ja aedviljahoidiseid ning marjaveine. Esimest eksportkaupa, mustsõstra vesihoidist, müüdi 1939. a. Inglismaale 35 tonni!
Enne vabariigi aastapäeva on aastatega hakanud poeletti tulema igas suuruses lippe. Eestis on uus nähtus: lipud, mida autoakna vahele pista ja mis sõites katuse kohal lehvivad. Antud ülitoreda värvimisraamatu on üllitanud 2008. a. õppekirjanduse kirjastus Koolibri. 14 lipupäevaloo ja värvitava pildi kaudu saavad lapsed teada, miks lehvib lipuvardas lipp muuseas ka teadmistepäeval, mis ühtlasi esimene koolipäev (1. sept.), Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval (3. jaan.), Tartu rahulepingu aastapäeval (2. veebr.), emakeelepäeval (14. märts), Euroopa päeval (9. mai), Eesti lipu päeval (4. juuni), üldriiklikul leinapäeval (14. juuni) ja taasiseseisvumispäeval (20. aug.). Fotod ja tekstid: Riina Kindlam, Tallinn
