www.DELFI.ee USA presidendivalimiste esimeses televäitluses keskendusid demokraat Barack Obama ja vabariiklane John McCain välispoliitikale ja majandusolukorrale.
Analüütikute hinnangul kumbki teleesinemise tõttu suurt eelist ei saavutanud, vahendab CNN.
McCain rõhutas oma suuremat kogemust väites, et Obama ei mõista ülesandeid, mis USA presidenti ees ootavad. Obama kritiseeris aga president George W. Bushi ja McCaini sarnaseid seisukohti.
Iraak ja Afganistan
Välispoliitilistest küsimustest olid esikohal Iraak ja Afganistan. McCain väitis, et Obama plaanid seoses Iraagiga tähendaksid kõigi seni saavutatud tulemuste (eriti viimase aasta jooksul paranenud olukorra) hävimist ja muudaks seni tehtud töö ning kaotused mõttetuks. McCaini sõnul oli algselt valitud strateegia, mille suhtes ta ka ise kriitiline oli, vale ja vaid äsjane kindral David Petraeuse juhitud tugevam surve on andnud tulemusi, mis aga võivad hävida, kui Obama plaanid Iraagist loobumisega teoks peaksid saama.
McCaini arvates aitaks ka olukorda Afganistanis parandada sarnane jõuline lähenemine nagu Iraagis. Samuti on ta kindel, et kui ebaõnnestutakse Iraagis, siis saab see saatuslikuks ka Afganistanile, sest need kaks operatsiooni on omavahel tugevalt seotud.
Obama väitel aga peaks peatähelepanu keskenduma Afganistanile ja Osama bin Ladeni tabamisele ning Iraagi operatsioon oli juba algusest peale valesti välja kukkunud. Samuti takistab Iraagi operatsioon tema sõnul Afganistani missiooni edukat sooritamist.
Iraan
Mõlemad olid ühel nõul, et tuumapüüdlusetga Iraan on suur oht julgeolekule. Erinevatel seisukohtadel oldi aga selles, kuidas Iraani ohtu vähendada. Peamiselt vaieldi selle üle, millisel määral peaks Iraani poolega läbi rääkima. Obama oli rohkem läbirääkimiste poolt, samas kui McCain kritiseeris olukorda, kus USA president istuks ühe laua taha mehega, kes on lubanud “Iisraeli maa pealt pühkida”, sest see legitimiseeriks Iraani presidendi vastuvõetamatu käitumise. Mainiti ja vaieldi ka Põhja-Korea tuumaprogrammiga seonduvate küsimuste pärast.
Venemaa
Kõige vähem erinesid kandidaatide seisukohad Venemaad ja äsjast Gruusia konflikti puudutavates küsimustes. Ainsa teravama kohana võib esile tuua hetke, mil McCain kritiseeris Obama esimest pressiteadet Gruusia konflikti ajal kui liiga leebet, viidates lausele, kus Obama väitis, et mõlemad pooled peaksid end vaos hoidma.
Obama arvates tuleb kogu senine Venemaa suunal toimuv poliitika ümber hinnata, sest esiletõusev ja agressiivne Venemaa on oht rahule ja stabiilsusele regioonis. Samuti väitis ta, et Venemaa käitumine on vastuvõetamatu ja Venemaa peab lähtuma 6-punktilisest rahuplaanist.
“On äärmiselt oluline, et me ühiselt selgitaks Venemaale, et ei ole võimalik olla 21. sajandi suurvõim, samal ajal käitudes nagu 20. sajandi dikatuur,” ütles Obama.
Obama rõhutas samuti, et USA peab kinnitama piirkonna demokraatlikele riikidele nagu Eesti, Leedu, Läti, Poola ja Tšehhi, et USA toetab neid ja nendega solidaarne nende püüdlustes. “Nad on NATO liikmesriigid,” lisas Obama.
“Ja riikidele nagu Gruusia ja Ukraina peame kinnitama, et nad võivad liituda NATO-ga, kui nad tingimused täidavad ja nad peaksid saama MAP-i kohe, et tingimuste täitmise poole pürgimisega algust teha,” kommenteeris Obama NATO laienemist.
Samas rõhutas Obama, et tuleb tunnistada ühiseid huvisid Venemaaga nagu tuumarelvade leviku tõkestamine.
“Kuid meil peab olema president kellel on selge, et Venemaaga suhtlemisel ei piisa silmadesse vaatamisest ja hinge nägemisest,” selgitas demokraatide presidendikandidaat. “Ja me peame tunnistama, et see kuidas nad on äsja käitunud, nõuab rahvusvaheliselt üldsuselt ja meie liitlastelt teravat vastust.”
Juba varasemalt terava Venemaa kritiseerijana tuntud McCaini sõnul on Venemaast saanud naftadollaritest jõudu kogunud endiste KGB-laste juhitud riik ja MCCain kordas ka oma kuulsat lauset, et Putinile silma vaadates nägi ta ainult kolme tähte — K-d, G-d ja B-d.
Vabariiklase väitel ei ole juhuslik, et Läti, Eesti, Leedu, Poola ja Ukraina juhid lendasid konfliktipäevil Gruusiasse solidaarsust avaldama, sest ka neid teevad väga murelikuks Venemaa püüdlused oma impeeriumi taastada.
McCain rõhutas, et USA peab oma liitlasi toetama ja samuti juhtis ta seoses Venemaaga tähelepanu energiajulgeoleku olulisusele. Venemaa käitumist Gruusias ning Venemaa suhteid oma naaberriikidega kritiseeris ta teravalt. Samuti soovitas ta väga tähelepanelikult jälgida arenguid Ukrainas ning nõudis, et USA peab selgelt väljendama oma liitlassuhteid Ukrainaga.
“Venemaa kavatsutes ei olnud mingit kahtlust, nad lihtsalt ootasid sobivat hetke,” hindas McCain Venemaa tegevust Gruusias.
Ka Obama tunnistas, et suuremas osas asjades seoses Venemaaga on ta oma vastaskandidaadiga ühel nõul. Obama pidas oluliseks, et suudetaks Venemaa samme ette näha ja neid ennetada ning teiseks rääkis ka tema pikalt energiajulgeoleku seostest Venemaaga.
Hiina
Paljude analüütikute jaoks oli üllatav, et kandidaadid lisaks Iraagile, Afganistanile, Põhja-koreale ja Venemaale ei peatunud eriti Hiinat puudutaval temaatikal. Hiina leidis mainimist vaid aeg-ajalt seoses majandust puudutavate vaidlustega. Analüütikute hinnangul saab Hiina, kus hetkel on meedia peatäehelepanu hoopis äsjasel kosmoselennul, sellise arenguga ainult rahul olla.
Erilist edumaad kumbki selle teledebati tõttu ei saanud, kuigi CNN-i küsitluse järgi hindasid vaatajad Obama esinemist kõrgemalt. Küsitletutest leidis enamus ka seda, et kumbki kandidaat saaks valituks osutumise puhul oma tööga hakkama. Analüütikud leiavad, et teledebatt oli tasavägine ja seetõttu McCain selle abil vahemaad Obamaga ei vähendanud. Samuti toonitati, et algselt oli kogu debatt mõeldud ainult välispoliitikat kajastama, kuid seoses majandusolukorraga tõstatasid kandidaadid palju väitlusi ka majanduse teemal.
