Rootsi hädade sügavuse suhtes skeptiliselt meelestatud Breitbart Londoni peatoimetaja Raheem Kassam pidi pärast Malmö no-go tsooni külastamist tõdema, et Donald Trumpil oli õigus – Rootsi olukord pole normaalne.Rootsi politseinikud 2015. aastal Malmös püsti pandud illegaalsest laagrist migranti minema tassimas. Foto: Drago Pruvlovic, AFP/Scanpix
Petlikult kenast ja korralikust kesklinnast kurikuulsat Rosengårdi kaema siirdunud ajakirjanikule sai otsekohe selgeks, et selliste piirkondade probleemid – narkootikumid, vägistamised, kallaletungid politseile jms – on suuresti riiklikult sponsoreeritud “multikultuursuse” tulemus.
Nagu kirjutab Kassam, on Rootsi liberaalne migratsioonipoliitika ehk piiride kontrollimisest loobumine viimase paari aastakümne vältel sünnitanud getostunud kogukonnad, mida riik heldete sotsiaaltoetuste ja sotsialistliku epistlilugemisega käimas hoiab.
Talviselt külma ja üsna inimtühja linnaosa teadetetahvlitelt võis lugeda pahempoolsete parteide reklaame. Siin-seal tõttas mööda islamiriietesse mähitud naisterahvaid, vahel lastega.
Ka rootslasest saatja ei saanud kellegagi jutu peale ning põhjus võis olla lihtne: näiteks Herregårdeni elamurajoonis on hinnanguliselt 96 protsenti elanikest sündinud mujal või sisserändajate järeltulijad.
Kusagilt keldrist ilmus seltskond mehi, sama kidakeelsed nagu naised. Hiljem rääkis üks endine kohalik politseiohvitser Kassamile, et tõenäoliselt olid nood käinud nn “keldrimošees” palvetamas ja koraanijutlust kuulamas.
Võimud ei tea neist keldrikeskustest sageli midagi.
Stockholmi Husby linnaosas taksost väljudes tunglesid ajakirjaniku ümber otsekohe narkodiilerid. Paar sekundit hiljem vuras kohale kaks mikrobussitäit politseinikke, pidades vist läbirääkimisi ühe mehe arreteerimise osas, kes pesitses majas, mida valvasid tursked sellid.
“Miks on siin niivõrd palju satelliiditaldrikuid?” küsis Kassam oma saatjailt.
“Nad ei vaata Rootsi televisiooni. Nad ei räägi rootsi keelt. Nad tahavad vaadata saateid oma kodumaalt, oma emakeeles,” rääkisid rootslased.
Infotulbal ilutses sedel, mis juhendas peksmist või väärkohtemist kogevaid naisi helistama ja oma murest rääkima.
Mees, kelle “müügiletti” Kassam pildistas, naeris seepeale hüsteeriliselt habemesse. Ostjaid ootasid mõned hilbud ja vana arvuti, mis ilmselgelt oli katki.
Keskväljaku kohvikutes istuvad mehed – ja ainult mehed – ning kõõritavad õelalt võõraste suunas, rüübates keset tavalist tööpäeva oma teed.
Vaid paar päeva enne Kassami külaskäiku tungiti Rinkebys kallale rutiinset patrulli tegevatele politseinikele, keda peksti käte-jalgadega ning loobiti klaasist pudelitega.
Võibolla võib üks suvaline ajakirjanik tõesti sellises kandis veidi ringi käia, oma asju ajada ja poodnikega paar sõna juttu vesta, arutleb Kassam.
Kuid kinnitab, et noorte naiste, politseinike ja teised hädaabiteenuste pakkujad peavad sisenedes arvestama… tagajärgedega.
Loe artiklit tervikuna Middle East Forumist, mis on üks USA juhtivaid väljaandeid islami teemal.
Raheem Kassam (30) sündis Londoni lääneosas, moslemite perekonnas. Kuula Kassami lühikest sõnavõttu äsjasel Ameerika konservatiivide kokkutulekul CPAC, kus ta muuhulgas puudutab Rootsi teemat ning tutvustab järgmist kõnelejat nimega Nigel Farage:
http://objektiiv.ee/mida-nagi-...
